fbpx

Milline on erakonna noortekogude tulevik?

Noorteinfoportaali Teeviit septembrikuu teemaks on minu hääl kogukonnas. Sellega seoses oleme esitanud küsimused kõikidele erakonna noortekogudele. Tänases artiklis räägime noortekogu tulevikust.

Kristi Rüütel: “Noortekogu tulevikku näen loomulikult positiivselt, me oleme hetkel üks suurimaid Eestis olevaid poliitnoortekogusid. Ma usun, et ka tulevikus uusi noori ja ambitsioonikaid liikmeid tuleb juurde ning meie noortekogust ka edaspidi kasvavad välja linnapead, Riigikogu liikmed, ministrid ja võib-olla ka kunagine president.”

Õnne Paulus: “Julgen väita, et paari aasta pärast on noorsotsid kindlasti suurem organisatsioon, kui ta täna on. Töötame igapäevaselt selle nimel, et organisatsioon oleks ühtne, ühiskonnas kuuldav ja aktiivne.”

Daniel Kõiv: “Siinkohal oleneb kõik sellest mis roll, eesmärk ja missioon ühel või teisel poliitilisel noorteühendusel on. Pastakate jagamine, poliitbroilerite koolitamine ning erakonna inkubaatoriks olemine on ja jääb minevikuks. Noor Eesti 200 on uue põlvkonna noorteühendus, mille eesmärgiks on tuua muutus. Seega ka meie tulevik on seotud muutuste toomisega üle Eesti. Seda nii kliimakriisi pidurdamisel, patroniseeriva poliitkultuuri murdmisel, hariduse kaasajastamisel kui ka vähemuste kaitsel.”

Kätlin Kuldmaa: “Usun, et poliitikast huvitatud noored leiavad ka edaspidi tee meie noortekoguni. Noortekogu on ideaalne viis noorte poliitikasse kaasamiseks. Viimased kaks aastat on olnud keerulised, kuna palju üritusi on tulnud läbi viia veebis. Loodan, et tulevik toob meile rohkem üritusi, arutelusid ja debatte füüsilises vormis.”

Johanna Maria Tõugu: “Noortel Rohelistel on eesmärk saada Eesti kõige populaarsemaks noortekoguks. Potentsiaali on palju – me tegeleme päevakajaliste teemadega, pakume tulevikule lootust läbi tegevuste ja mis on kõige olulisem – meie sõpruskond on suurepärane!”

Karl Olaf Loog: “Näen Refominoori arenemas veelgi edukamaks noortekoguks. Oleme olnud Eesti edukaim poliitiline noortekogu ning tänane uus generatsioon noortekogu noori omavad uusi ja innovaatilisi ideid organisatsiooni arenguks. Muutuvas maailmas peame ka poliitilise noortekoguna ajaga kaasas käima ning arenema.”

Eino Rantanen: “Noortekogudel on minu arvates fundamentaalne positsioon erakondlikus poliitikas. Nii ei jää see ainult etableerunud isikute või vanema põlvkonna vastutusalaks. Noortekogu aitab arendada ideoloogilisi ja poliitilisi seisukohti nooruslikust perspektiivist ning hoida ära stagnatsiooni organisatsioonis. Uus, motiveeritud hakkajate põlvkond on igale erakonnale vajalik. Kui rääkida täpsemalt Sinisest Äratusest, siis meie näeme oma tulevikku kahest perspektiivist. Ühest küljest kavatseme ka edaspidi jätkata tähtsa osana EKRE organisatsioonist, toetades rahvuskonservatiivse poliitika elluviimist. Teisalt on meie siht olla ka palju enamat kui traditsiooniline noortekogu või poliitbroilerite kasvualus. Meie tahame oma liikmeskonna seas luua aluse uuele rahvuslikult mõtlevale põlvkonnale, uue rahvusluse avangardile, kes kannaks endaga kaasas rahvusluse ja eestluse kõige sügavamaid põhimõtteid.”

Kuidas aru saada, millised on minu poliitilised vaated noorena? Kas need ka ajas muutuvad?

Kristi Rüütel: “Ma arvan, et oleks kasulik lugeda erakondade programme ja teha järelduse, mis on kõige südamelähedane. Loomulikult noored valivad noortekogu oma tuttavate järgi, sotsiaalmeedia või tänaval aktiivsuse järgi.”

Õnne Paulus: “Ma arvan, et kõige lihtsam on teha eri teste ja tutvuda erakondade programmidega ja lugeda eri maailmavaadete kohta. Mida rohkem sa tead, seda kergem on välistada maailmavaatelised seisukohad, mis sinuga kokku ei käi. Samuti arvan ma, et nagu eluski inimesed muutuvad, võivad muutuda ka poliitilised vaated. Ehkki tean inimesi, kes on juba varasest noorusest ühtedele aadetele kindlad, tean ka hulga inimesi, kellest on aja jooksul saanud anarhistid, sotsialistid ja rohelised, hoolimata sellest, et enne oldi teise maailmavaate järgijad.”

Daniel Kõiv: “Noorele on antud tohutu anne – olla julge. Julgelt uurida, õppida, elada, nautida, olla. Usun, et just tänu uudishimule saabki teada enda maailmavaate. Ühel hetkel peab lihtsalt ohjad enda kätte haarama ning hakata uurima, lugema, osalema, aktiviseeruma. Olen seda usku, et maailmavaade kujuneb terve elu jooksul. Ennast harides, ideoloogia uusi tahke avastades ning mitmekülgsemalt probleemide lahendustele otsa vaadates.”

Kätlin Kuldmaa: “Üks võimalus on teha läbi kas mõni ingliskeelne või eestikeelne valimiskompass, mis paigutab testi sooritaja klassikalisele maailmavaatelisele skaalale. Mulle tundub, et selline maailmavaateline paigutumine muutub inimeste jaoks üha keerulisemaks. Pigem on inimestel üks väga südamelähedane teema (näiteks avatud linnaruum või noorte võimalused kodukohas), mille järgi leitakse endale valimisliit või erakond keda pooldada. Muidugi võib igaühe poliitiline maailmavaade ka ajas muutuda – täitsa sageli kasutatakse J. Adamsi tsitaati “Kes pole noorena liberaal, sel pole südant ja kes pole vanana konservatiiv, sellel pole mõistust.””

Johanna Maria Tõugu: “Tunnen noori, kelle maailmavaade kujunes juba väga noorelt. Teisalt on ka selliseid, kes on teinud kannapöörde liberalismist natsionaalsotsialismi või vastupidi. Noor peaks tutvuma erakondade ja noortekogude programmidega ja tegevusega ning selle põhjal on juba lihtsam selgeks teha, kuhu poole süda kutsub.”

Karl Olaf Loog: “Usun, et igal noorel on poliitiline maailmavaade olemas, sest igal inimesel on väärtused ja põhimõtted, mille alusel peaks ühiskond toimima. Iga inimene ei oska küll detailselt kirjeldada maksusüsteemide erinevusi, inimõiguste teemasid vms, aga me kõik omame vastuseid abstraktsematele küsimustele. Kui noor ei oska ise kirjeldada oma maailmavaadet, siis tulebki küsida erinevaid toetavaid küsimusi, mille najal on võimalik selgitada inimese poliitilised vaateid.

Tavalisem on see, et väärtused ajas ei muutu. Normaalses olukorras jäävad inimese põhimõtted aastatega samaks, aga võib juhtuda, et teatud väärtuste osas lähevad seisukohad tugevamaks. On üsna tavaline, et mingi väärtus saab inimese jaoks ajaga olulisemaks. Kui toon näitena ühe oma tuttava, siis on ta kogu elu olnud liberaalse maailmavaatega, aga vähemuste õiguste küsimused on tema jaoks eriti oluliseks saanud just viimaste aastate jooksul.”

Eino Rantanen: “Poliitilised vaated ning nende areng on igaühel vägagi individuaalsed, aga parim viis nende süstematiseerimiseks endale, on alustada sellest et teha selgeks endale, mida sa arvad mingitest ühiskondlikest küsimustest. Sealt on juba võimalik otsida ühiseid jooni, mis loovad inimesele tema maailmavaate/ideoloogia. Kindlasti võivad need ajas muutuda, inimene ikkagi areneb ja saab targemaks ajapikku.”

Kuidas kohalikud omavalitsused saaksid rohkem noori kaasata? 

Kristi Rüütel: “Kohalikud omavalitsused saavad kaasata noori läbi noortevolikogude ja sotsiaalmeedia kampaaniate. On oluline arengu eel küsida ka noorte arvamust, kuna noored on meie tulevik ja arengud tuleks teha noorte häält kuulates.”

Õnne Paulus: “Eri omavalitsustes on näiteid erinevaid ja mulle tundub ka, et asi mis toimib mõnel pool, ei pruugi teises kohas töötada. Ehkki mõnel pool on toimivad noortevolikogud, tundub mulle, et tõhusaim noorte kaasamine on noorte olemasolu kohalikes omavalitsustes ning noorsootööspetsialistide olemasolu, kes aitavad noori kaasata, toetada ja noorte häält kuuldavaks teha.”

Daniel Kõiv: “Kohalikud omavalitsused vajavad muutust. Täna seisame silmitsi olukorraga, kus “tipp-poliitikud” on võtnud endale au olla noorte ning ka kõigi teiste suhtes patroniseerivad. Seega tekib olukord, kus kohaliku kogukonna soovid jäävad kuulmata ja noorte hääl kõlamata. Seetõttu olen siiralt veendunud, et täna peavad noored oma julguse kokku võtma selleks, et homme minna valimistele ning ülehomme need ka võita.”

Kätlin Kuldmaa: “Kohalikud omavalitsused võiksid toetada kohalikke noorte osaluskogusid, tagada neile juhendaja/mentori ning jätkusuutliku rahastuse. Samuti võiksid nad noortevolikogu kaasata otsustusprotsessidesse piisavalt vara, mitte siis kui otsused on juba tehtud.”

Johanna Maria Tõugu: “Noori saab kaasata läbi noorte. Mul on tunne, et täiskasvanute korraldatud asjad kipuvad noorte jaoks kauged tunduma. Ehk kõneisikud peavad olema just õiged. Mina näen, et just läbi kooli ja huvihariduse on võimalik palju ära teha – ühised aktsioonid loovad sõprussidemeid ja hoiakuid kogu eluks.”

Karl Olaf Loog: “Näen, et üle-eestiliselt on noorte kaasatus tugev. Olulisemaks aspektiks on kohalikus omavalitsuses noortevolikogu olemasolu. Täna on noortevolikogud pea igas omavalitsuses. Murekohaks on erinevate omavalitsuste koostöö olemasolevate osaluskogudega. On linnasid ja valdasid, kus ollakse vägagi koostöölised noortega, kuid on ka vastupidiseid näiteid. Eesti Noorteühenduse Liit saaks kindlasti panna veel palju rõhku sellele, et probleemsetes kohtades ajendada omavalitsust noortega efektiivsemalt koostööd tegema.”

Eino Rantanen: “Esiteks peavad noored ise tahtma osaleda. Ilma selleta jääb niinimetatud kaasamine poolikuks. Minu hinnangul on aga kõige efektiivsem viis, mis tahes ühiskonnagruppi kaasata, otsesed rahvaküsitlused. Selle kaudu saadakse kõige täpsem pilt sellest, mida inimesed soovivad näha enda omavalitsuses, millised on praegused murekohad, kuidas saaks neid parandada.”

Artiklit koostas ja toimetas sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla 

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus