Milleks meile valimised?

2019. aasta toob Eestis kahed valimised – märtsis Riigikogu ning mai lõpul Euroopa Parlamendi valimised. Eesti Noorteühenduste Liit kogus novembris projekti “Noored Otsustajad” raames üle Eesti gümnasistidelt küsimusi seoses valimistega. Noorte küsimustele on nüüd vastused olemas! Küsimustele jagab vastuseid näitleja ning (video)blogija Märt Koik.



Ma toon ühe näite. Hiljuti arutleti elavalt kellakeeramise vajalikkuse üle. Kas lõpetada kella keeramine, kas jääda suve- või talveajale. Selle otsuse tegemiseks on mitu võimalust.

Esiteks, teeme rahvahääletuse. Iga kodanik saab avaldada arvamust, kas kellakeeramine on hea ning sellega peaks tingimata jätkama või on see halb ning see tuleks ära lõpetada. Loeme hääled kokku ning teeme selle põhjal otsuse. Igati demokraatlik lahendus. Samas olen ma enam kui kindel, et 100%-list üksmeelt me ei saavuta. Alati on keegi, kes otsusega rahul ei ole. Isegi kui ta selle poolt hääletas. Sellist otsuste langetamise süsteemi võib nimetada otsedemokraatiaks, mida kasutab näiteks Šveits. Kui meil on harjumuspäraselt valimised iga paari aasta tagant, siis Šveitsis võivad aastas toimuda kuni neli rahvahääletust. Muidugi tuleb arvestada, et erinevalt Eestist on neil veidi teistsugune riigikord ning lisaks rahvahääletustele on neil olemas parlament ja valitsus.

Alternatiiviks otsedemokraatiale on esindusdemokraatia, kus regulaarselt, iga paari aasta tagant, valitakse omale rahvaesindajad – näiteks parlamendi saadikud – kes olulisemad otsused arutelude tulemusel langetavad. Aga kuidas on sealjuures tagatud rahva tegelik tahe?

Enne valimisi jagavad kandidaadid ning kandidaatide ühendused ehk erakonnad võimalike valijatega omapoolset nägemust, mismoodi nad järgneval perioodil valitseksid. Millistele põhimõtetele tuginedes, milliseid muutusi või algatusi elluviides nad tegutseksid. Valijad on nüüd need, kes ei hääleta konkreetse otsuse poolt või vastu, vaid annavad toetuse neile mõtete ja põhimõtetele, mida neile valimiste eel on tutvustatud. Otseloomulikult – nagu elu on näidanud, siis mingit garantiid valijale ei ole. Enne valimisi ollakse valmis häälte nimel absoluutselt kõigeks ning pärast valimisi ununeb lubatu sama kiirelt kui see välja öeldud sai.

Kokkuvõtvalt – kuigi ka sellise valitsemisviisi ehk esindusdemokraatia puhul esineb probleeme, peetakse seda seni välja mõeldutest parimaks.


Rohkem infot leiab veebilehelt #poliitikudlubavad, kus leiad Valijakooli videod,  erakondade profiilid (ülevaade nende maailmavaatest ja lubadustest) ning võimaluse teatada rikkumisest.

#Poliitikudlubavad on osaks Eesti Noorteühenduste Liidu projektist “Noored Otsustajad”, mille eesmärgiks on pakkuda kaasavat ning harivat kogemust 16-19-aastastele noortele seoses 2019. aasta valimistega. Projekti elluviimist toetavad Noorteagentuur Erasmus+ programm ning Eesti Noorsootöö Keskus.

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus