Miks noored leiavad tee karjäärinõustaja juurde?

Elu tahab elamist, plaanid elluviimist

Eriolukord on kestnud mõnda aega. Mõnel hetkel võib tunduda see juba olukorrana, mis ongi meie normaalsus, uus reaalsus. Loodetavasti see aga nii päriselt ikka ei ole ning meie maailm tuleb koroonašokist välja tervemana, puhtamana ja paremana. Selles maailmas hakkavad peagi suuri tegusid tegema noored, kes veel koolipingis, kuid juba praegu õpingute ajal on nad oma kutsumuse otsinguil ja suundade seadmise teel. Kõik see, mis mõjutab neid ning toimub nende ümber ning nendega koolis, kodus ja sõprade ringis, kujundab nende eluteed – vähemalt varases täiskasvanueas.

Millised on noorte mõtted ja ootused oma tulevikule? Milliste erialade vastu on huvi suurem? Kui palju lapsevanemad noorte otsuste rollis tähtsust mängivad? Ja miks noored virtuaalsele nõustamisele üldse praegu ennast registreerivad – otseselt neid ju keegi oma tuleviku üle arutama ei sunni …

Uurisime, millised on nendele küsimustele vastused karjäärinõustajatel, kes oma nõustamistöös noori igapäevaselt nende tulevikuvalikutes toetavad ja suunda aitavad leida.

Alustuseks – kuidas tehnoloogiaga harjunud noored virtuaalse nõustamise vastu on võtnud? Nagu sellele põlvkonnale kohane – ikka kenasti. Nõustamine läbi virtuaalsete rakenduste ei ole neile mingiks probleemiks, samuti sobib neile telefoni teel nõustamine. Küll ei taha noored vastata tundmatule telefoninumbrile – pigem tuleb e-kiri ette saata, kes sellelt numbrilt helistamas on. Kontakti alguses on tunda väikest häbelikkust, aga nõustamise jooksul tuleb ka enesekindlus ja noore tegelik loomus välja. Kõik vajavad kinnitust sellele, et nad saavad hakkama ja võivad iseennast usaldada. Sageli ütlevad noored lõpetuseks, et neil on nüüd südames palju rahulikum ja kindlam tunne.

Miks noored leiavad praegu tee karjäärinõustaja juurde?

Praeguses olukorras jõuavad nõustajateni pigem need, kes näevad endal selget rolli oma karjääritee planeerimisel. Vähem on neid, kellel on halvemad hinded ja peaksid tegelikult endale mitu alternatiivset teed välja mõtlema – kui üks valik ei õnnestu, siis mis võiks olla variant B või C. Mõned siiski muretsevad oma kehvade hinnete pärast ja tahavad teada, milliseid väljavaateid tema õpitulemused lubavad.

Kesksel kohal nõustamisküsimustes on erialavalikud ülikoolides ning ka välismaale ülikooli mineku võimalused. Põhikooli lõpetajate hulgas on ka noori, kes ei ole oma kooli gümnaasiumisse sisse saanud ning peavad leidma endale uued võimalused uues koolis.

Nõustamisel on võimalik läbi mängida ka kooli kandideerimise vestlus – seda on samuti mõned noored kasutanud. Praeguses virtuaalses kandideerimise keskkonnas on lisandunud juurde mõned spetsiifilisemad aspektid, kuna otsekontakti ei ole võimalik ju tekitada. Tahetakse teada, mida sisseastumiskatsetel küsitakse ning kas vestlustel peab ennast „müüma“.

Noortel ei pruugi olla infot, kuidas saada rohkem teada oma lemmikametite või -erialade kohta. Näiteks ei teata, et on toredad võimalused minna tudengivarjuks. Ja tegelikult teataksegi üsna väheseid ameteid – pigem neid, millega igapäevaselt, vanemate kaudu või filmides kokku puututakse. Samuti ei teata palju kutseharidusest.

Palju uuritakse suvel töötamise ja praktika tegemise võimalusi. Välismaistesse ülikoolidesse kandideerimisel on plusspunktiks, kui motivatsioonikirjas on näha suvel töötamise kogemused ning seetõttu noored on altid otsima ka töövõimalusi. Seetõttu on tarvis selgitada vahel ka tööõigusega seonduvaid aspekte, et noor oleks teadlik oma õigustest tööturul.

Karjäärinõustajad toovad veel välja, et paljudel noortel on otsustamisega raskusi ja selle pinnalt tekib mitmeid küsimusi. Erinevaid valikuid võib ju olla, kuid just otsust on teha keeruline, kuna kardetakse teha vale samm. Või kui isegi ei kardeta teha vale otsust, siis ei osata otsust teha ning ei teata, mida enne otsustamist enda ja tuleviku kohta peaks läbi kaaluma. Lisaks otsitakse kinnitusi ka sõprade ja vanemate väidetele õppimise ja töötamise võimaluste kohta.

Ja muidugi on ka noori, kes üldse ei tea, mida teha. Tore on, kui nad karjäärinõustajateni jõuavad – loodetavasti pärast nõustamisseanssi hakkavad mõned mõttesuunad noore peas edasi arenema.

Kui osad noored ei tea, mida nad tahaksid teha, siis nõustajatele valmistavad pigem muret need noored, kes on apaatsed ja ei tahagi midagi teha: „Mul pole millegi vastu huvi, ei huvita.“ Siin on ainest koolipsühholoogidele ja sotsiaalpedagoogidele ning need noored vajavad kindlasti ka klassijuhataja poolset märkamist.

Karjäärinõustajaga suhtlemist peetakse noorte poolt heaks võimaluseks arutada kellegagi, kes ei tea temast midagi ning kes ei pane ootusi ega piiranguid, pigem julgustab ja jõustab, mitte ei tee plaane ning mõtteid maha. Noortel on salajasi unistusi, milles nad aga kõhklevad, kuna ümbritsevate (sh ühiskonna ja kooli) toetus puudub.

Valdavalt on noortel, kes karjäärinõustajateni jõuavad, olemas vanemate toetus nende valikutes, millised need siis ka ei oleks. Siiski on ka vanemaid, keda noorte sõnul ei huvita, mis nendest saab. Ja mõni noor toob välja, et vanemad on õppeedukuse suhtes väga nõudlikud; kuna vigade tegemine on keelatud, on ka noored sellest stressis. Näiteks tahavad osad noored võtta pärast gümnaasiumi vaheaasta, et endas selgusele jõuda, kuid vanemad ei toeta seda mõtet ning ärgitavad ülikooli astuma.

Osa noori tahaks juba oma kodulinnast mujale gümnaasiumisse minna, kuid kardavad vanemate vastuseisu kodust väljakolimisele. Samuti kardetakse väga palju ebaõnnestumist ja vanematele pettumuse valmistamist – eriti siis, kui on tegemist välismaale õppima minekuga ning vanemad peavad selleks panustama korraliku rahasumma. Mõned korrad on tulnud ette juhtumeid, kus noor on soovinud minna kutsekooli, kuid vanemad aktsepteerivad ainukese valikuna gümnaasiumi. Sel juhul arutatakse nõustajaga läbi plussid ja miinused, mis noor koju vanematega läbirääkimisteks ning rahustamiseks kaasa võtab.

Milliseid muresid, küsimusi ja probleeme noortel veel on? Üldiselt võib välja tuua selle, et noored ei oska teha eneseanalüüsi, leida enda tugevusi ja huvisid. Suur hirm on valida vale kool ja/või vale eriala. Arvatakse, et siis on kõik tulevikuväljavaated rikutud. Karjäärinõustaja saab siinkohal hästi pingeid maandada, rääkides tööturu üldistest trendidest, tuues kasvõi näiteid inimestest, kes on teinud oma elus 3, 4 või isegi 5 karjääripööret.

Mõni noor maadleb ka küsimusega, et mis siis saab, kui laiskus temast võitu saab ning eesmärk jääb seetõttu kättesaamatuks. Tüdrukud on natuke julgemad oma hirme avaldama või on neil hirme siis pisut rohkem.

Praegune eriolukord samas noortes mingit spetsiifilist hirmu ei tekita – pigem on ebakindlus ikka seotud iseenda hakkamasaamisega distantsõppes ning tulevikuväljavaadetega – kas ja millal on eksamid ja sisseastumise eksamid. Mitmed õpilased on välja toonud, et võõrkeelte õppimine distantsõppelt on jäänud tahaplaanile – keeli tahetakse ikkagi õppida rohkem koolis teiste seltsis. Lisaks on välja toodud mõne poolt, et koduõppes antakse liiga palju õppida ja märgitakse, et koolis kohalkäimine aitas neil paremini õppimisele pühenduda.

Vene emakeelega noored tunnevad huvi, et kui nad sel aastal ei soorita koolis eesti keele eksamit, siis kuidas nad saavad kätte B1 keeletaseme ning kui oluline on eesti keele B1 tase suvetöö saamise korral? Ning kriisist tulenevalt muretsetakse, et kas neile suveks üldse tööd jätkub, kui juba töötute arv kasvab märgatavalt.

Tore on aga tõdeda, et paljudele noortele on nende vanemad eeskujuks, mõnel on eeskujuks vanem õde või vend. On noori, kes tahavad oma vanematega sama valdkonna tööd teha, kuna kokkupuude sellega on olnud tihe. Näidetena võib tuua arstid ja ettevõtjad, müügiinimesed, juristid, vahele satub ka mõni sportlane, automehhaanik ja muusik. Kui aga asja rohkem uurima hakata, siis tuleb tihti välja, et noor pole muude asjadega eriti kokku puutunud ning ei oska muud tahta. On aga ka noori, kes ei teagi, millega nende vanemad tegelevad. Ja mõni noor muidugi ei taha oma vanemate jälgedes astumisest midagi kuulda. Või siis lihtsalt tahetakse teha midagi sellist, mida suguvõsas varem tehtud veel pole. Aga on tunda, et just arstidest vanemate laste puhul on ka vanemate poolt palju ootust, et lapsest saaks arst.

Siiski on noorte jaoks olulisem olla oma aja peremees, kel on paindlik tööaeg, vahelduvad tööülesanded ning võimalus reisida ja kasutada loovust. Seetõttu on valikutena laual tihti ettevõtlus, juhtimine ning ka IT-alad. Osad näevad õnnestumisena edu ja raha, teised aga tahavad järgida südant ja teha seda, mis neile meeldib. Sellele põlvkonnale omaselt on märkimisväärselt neid, kes tahavad teha ära midagi kasulikku maailma ja ühiskonna jaoks.

Nõustajatele teeb rõõmu, et noored on teadlikud, et töö, mille nad valivad, peaks neile meeldima. See aitab ära hoida alamotiveeritud ja õnnetuid töötajaid ning valede inimeste sattumist valedele kohtadele. Loodetavasti tähendab see ka tulevikus ka vähem töötuid inimesi.

Väikeste trendidena toovad nõustajad välja viimasel ajal suureneva huvi reaalainete vastu ja seda ka tütarlaste hulgas. Noored on rohkem avatud muutustele ja paindlikud. Kui nõustamine on noore algatus, siis nad uurivad ja küsivad väga palju. Mõni noor on lausa uurinud, kas ta võiks igal nädalal niimoodi karjäärinõustajaga arutleda – mis näitab, et noored vajavad rohkem võimalusi analoogseteks vestluseks. Sellist iganädalast arutelu saavad noortele samas pakkuda ka tema oma vanemad. Ja väikeseks mõtteaineks ka lastevanematele – kõik vanemad on oodatud karjäärinõustaja või karjääriinfo spetsialisti juurde soovi korral ka üksinda, et saada ülevaadet tänapäeva tööelu trendide ja võimaluste kohta, mida siis pärast kodus noorele edasi anda.

Lõpetada on hea ühe karjäärinõustaja sõnadega: „Me saame pakkuda avastusretke noores endas. Anname tagasisidet ja mõtlemiseks kaasa kolmanda inimese vaate.“ Ja seda vaadet vajavad kõik.

Veel küsimusi ja teemasid, mida noored nõustamise käigus on välja toonud:

• kuidas ikkagi leida üles see, mis mind päriselt huvitab;
• mis siis saab, kui valitud eriala mulle ikkagi ei meeldi;
• millised on koolidesse sisseastumiste tingimused;
• kas nn eliitkoolides on õppimiskoormus väga suur;
• kas kutsekool on õige valik;
• kas saab õppida ja maailmas ringi rännata samal ajal;
• kuidas leida vabatahtliku töö võimalusi;
• kas ja milliseid eeliseid annab rahvusvahelise ettevõtluse eksami (Entrepreneurial Skills Pass (ESP)) sooritamine.

Levinud on ka stereotüübid:

• „Mulle tulevad kõik oma muresid kurtma, soovin seepärast saada psühholoogiks“
• „Mulle meeldib vaielda ja suudan musta valgeks rääkida – ma arvan, et sobin advokaadiks“.
• Või kui lendamine meeldib, siis tundub lenduri töö põnev.
• Kadunud ei ole „meeste“ ja „naiste“ ametid, kuigi selgitustööd selles vallas tehakse juba aastaid.
• Noorem vanuseaste arvab, et IT-ala on igav ja elektrikule makstakse vähe.
• Edukaks ja õnnelikuks saab ainult see, kes on õppinud ülikoolis.

Tänapäeva koolinoored (peamiselt vanuses 15-19) karjäärinõustajate pilgu läbi:

• Nad teevad vabatahtlikku tööd.
• Paljud osalevad erinevates projektides.
• Käiakse töö- ja tudengivarjuks.
• Osaletakse ülikoolide poolt pakutavatel kursustel.
• Noored on palju reisinud.
• Paljud käivad kooli kõrvalt tööl.
• Noored on optimistlikud – kõik on võimalik ja alles ees!

Lugu on taasavaldatud portaalist minukarjaar.ee.

Originaal asub siin: https://www.minukarjaar.ee/et/lugemist/miks-noored-leiavad-praegu-tee-karjaarinoustaja-juurde.