fbpx

Mihkli kogemuslugu: parim viis luua midagi läbinisti uut, ägedat ja maailmamuutvat, on alustada nullist

Noorteinfoportaali Teeviit septembrikuu teemaks on minu hääl kogukonnas. Sellega seoses oleme teinud kogemusloo ettevõtliku noore, Mihkliga.

Tervist! Olen Mihkel Annus, õpin Müncheni Tehnikaülikoolis ärijuhtimist elektrotehnikaga ja arendan selle kõrvalt oma idufirmat.

Miks otsustasid minna Saksamaale ülikooli?

Keskkooli lõpetasin Mustamäel asuvas Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Õppisin pooleldi eesti-, pooleldi saksakeelses klassis, mis on mu hariduse eripära. Selle tulemusena sain nii Eesti kui ka Saksamaa lõputunnistuse, viimane võimaldas mul kandideerida Saksamaa ülikoolidesse samal pulgal kui samaealised sakslased. 

Motivatsiooni Saksamaal õppimiseks jagus ja nii on võimalus näha maailma otse teise nurga alt ning mõista, missuguseid teisi maailmavaateid leidub. Mu ülikoolis on tudengeid igast maailma nurgast, teiste seas ka arengumaadest. See annab tulevikuks kogemusi, et ka nende maailmanägemist paremini mõista. Esimesel poolaastal suhtlesin umbes kahe tosina riigi esindajaga.

Kas oled olnud enda otsusega rahul?

“Tavalist” ülikoolielu olen praeguseni saanud kogeda ainult pool aastat, millele järgnes pandeemia. 2020. aasta aprillist saati olen poolteist aastat pidanud tegema internetipõhist õpet. Vaatamata uutele oludele on tänaseks kogunenud juba hulga sõpru ja kaaslasi, kellega koos väljaspool loenguid aega veeta. Tõsi, kontaktide leidmine oleks ilma pandeemiata sujuvamalt kulgenud.

Olen rahul, et mul on võimalus Baierimaal õppida, eriti siinse ülikooli taseme ja asukoha tõttu Euroopa geograafilises keskpaigas.

Mis soovitusi annaksid noortele, kes plaanivad minna välismaale õppima?

1. Kui tahad maailma tundma õppida, siis tasub uurida enne ülikoole, kus on suurem rahvusvaheliste tudengite osakaal. Nad kõik oskavad anda teatud ettekujutuse oma päritoluriigist.

2. Minu isiklik arvamus on, et parem minna hea mainega Eesti ülikooli kui halva mainega välismaa ülikooli.

3. Kandideeri kindlasti mitmesse ülikooli. Ma kandideerisin kokku viite ülikooli, kuid ka rohkem avaldusi poleks kindlasti kahjuks tulnud.

Millised on olnud suurimad väljakutsed õppimises? 

Eks ikka kohanemine esimese poolaasta jooksul ja sellele järgnenud e-õpe. Kõige alguses uue maa ja kooliga kohanemine, eriti esimest korda ülikooli minnes, võtab paar kuud aega. Samas harjub sellega reeglina päris ruttu ära.

Teine väljakutse on interneti teel õppimine. 1500 kilomeetri kauguselt online-eksami sooritamine on kindlasti närvilisem kui loengusaalis. Samas on see mind treeninud efektiivselt oma aega planeerima, mis on omakorda heaks otseseks ettevalmistuseks tööeluks.

Tegeled ka startupidega. Kuidas jõudsid selleni?

Lugu algas keskkooliaegsest õpilasfirmast, mille platvormi tahtsin kasutada oma idee arendamiseks. Sõidan sageli rattaga. Mind hakkas häirima, kuidas mu rattakell töötas, või õigemini ei töötanud. Nimelt tegi see jubedalt ebameeldivat heli. Uurisin, kas oleks võimalik kell, mis ei ehmataks tänaval oma heliga inimesi. 

Hakkasin asja uurima ja õpetasin endale selgeks mehaanika põhitõed. Nende abil arendasin välja kolmest osast koosneva rattakella, millel oli mahedam heli. Klassivendadega käisime laadal ja müüsime paari tunniga maha kõik valmistatud 20 kella.

Pärast õpilasfirmat oli tahe kella endiselt edasi arendada. Nimelt oli selgunud, et tavaline rattakell koosneb umbes 15 erinevast osast ning õpilasfirmaga olime jõudnud seda vähendada ainuüksi kolmele. Lisaks uudne disain, mille tagab toote fundamentaalne ümberkujundamine, võimaldasid luua midagi täiesti uudset.

Miks just rattakellad?

Rattaga liikumine kogub maailmas aina rohkem populaarsust. Selleks, et rattur enda ümbruskonnaga suhelda saaks, on rattakell asendamatu. Samas, kui tänaval olevate rataste lenkstangidel olevaid kellasid uudistada, siis tuleb esile üks ja sama disain. Tegemist on 19. sajandil loodud kontseptsiooniga, mis on muide pärit ajast, mil jalgrattad olid veel primitiivsed. Seda ajast maha jäämist tahame parandada. 

Kui minna täna rattapoodi, siis on põhimõtteliselt valida ainult kahe variandi vahel: 19. sajandi kell ja disainerkell. Esimene on küll odav, kuid ajale jalgu jäänud viis oma ratast täiendada. Teisalt on disainerkellad hästi valmistatud, kuid liiga kallid, ulatudes lausa 40-50€ kanti. Me toome kahe variandi parimad küljed kokku üheks leiutiseks – Plyke rattakellaks. Meie eesmärk on luua Plykest kell, mis näeb äge välja ning on samas ka taskukohane. Seda teeme rattakellaga, mis koosneb ühestainsast metallitükist. Kogu mehhanism toimib läbi elastse paindumise, on kliimaneutraalne ja täielikult taaskasutatav. Soovitan igaühele meie kella oma silmaga näha.

Praegu müüme esimest spetsiaalsete graveeringutega seeriat, millest saadud tulud paneme masstootmise väljaarendamisse.

Kellest koosneb sinu tiim? Milliseid nippe kasutad meeskonna juhtimisel?

Tiimi tuumikus tegutsen koos kaasasutaja Martiniga. Samuti on meil kontaktid Tallinna ja Müncheni Tehnikaülikoolist. Praegu on meie meeskond väike, kuid otsime juurde aktiivseid noori tootearenduse ja müümise alal.

Väikeses tiimis töötamine nõuab usaldust, panustamist ja pidevat suhtlust. Tähtis on kokkusaamine ja näost-näkku rääkimine. Martin on pärit Tartust ja mina Tallinnast, seega iga päev üksteist näha pole võimalik. Samas jääb Tallinna ja Tartu vahele mu pere maakodu, kus me nädalavahetustel kokku saame ja uusi asju leiutame.

Millist kirjandust loed? Kust enda teadmisi saad?

Vastus võib kõlada kummalisena, kuid mulle meeldib lugeda entsüklopeediaid. Juba põhikooli ajal said läbi töötatud venna kingitud geograafiaentsüklopeedia, Eesti spordiajalugu kui ka teised ajalooraamatud. Mulle meeldib töödelda teavet toorel kujul, mis võimaldab mul maailma ette kujutada võimalikult objektiivselt.

Viimasel ajal olen mugavuse huvides liikunud internetis saadavate infoallikate suunas. Eelmisel kevadel lugesin paari päeva jooksul läbi kuule jõudnud terve Apollo programmi ajaloolised ja tehnilised küljed, kattes seekaudu mitukümmend artiklit. Tänu internetile on võimalus kiirelt uurida huvipakkuvat teemat lähemalt ning sealt veel järgmiste artikliteni jõuda. Internetis loen artikleid inglise keeles, paberkandjal raamatuid eesti keeles.

Milliseid nippe jagaksid noorele, kes tahab tegeleda ettevõtlusega?

Parim viis luua midagi läbinisti uut, ägedat ja maailmamuutvat, on alustada nullist. Pole mõtet jääda ootama, mil “hea idee tuleb”, vaid aktiivselt otsida murekohta, mida on võimalik lahendada.

Sooviksid midagi lisada?

Müüme oma kodulehel (www.plyke.co) parajasti esimesi kellasid. Teenitud tulu paneme otse masstootmise väljaarendamiseks. Meid toetades saate endale innovatiivse rattakella ja aitate meil muuta Plyke kella ülemaailmseks standardiks!

Küsis Maris Praats ning toimetas sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla 

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus