Foto autor: Aleksander Kelpman

Maryliis Teinfeldt: Näen nullkulu kui viisi, millega oma elule läheneda

Märts on rahatarkuse kuu, mille jooksul toob Teeviit teieni ka mitmeid persooni- ja kogemuslugusid. Täna  kirjutab oma tegemistest ja mõtetest Maryliis Teinfeldt, keda iseloomustavad minimalism, veganlus ja nullkulu (zero-waste) elustiil. Lisaks peab ta ka samanimelist blogi www.nullkulu.ee. Mida tähendab nullkulu ja milline seos on sellel rahatarkusega, saad teada juba edasi lugedes.


Palun tutvusta end nii nagu Sulle meeldib. 

Kõige paremini aga iseloomustab inimest see, mis tema raamaturiiulis on. Minul on seal raamatuid keskkonnast, näiteks “Hääletu kevad” või “Keskkonnaeetika võtmetekste”, luulet, näiteks Maria Leed ja Mehis Heinsaart ning hulganisti kunstiraamatuid. Muidu olen kassiinimene ja keskkonnaaktivist, elan Riias, käin agaralt pakendivabades kauplustes, ühekordseid tooteid naljalt ei osta.

Sa pead blogi, mille nimi on Nullkulu. Mida nullukulu (zero waste) mõttelaad/elustiil tähendab?

Nullkulu ehk zero waste elustiili kujundab mõttelaad, mis ei tolereeri prügi kui sellist. Igapäevaelus tähendab see erinevate valikute tegemist – plastpudel või klaaspudel, ökolitsentsiga toode või ilma, majapidamispaber või taskurätik.


“Ma ei näe nullkulu kui väljakutset, eksperimenti, ideed, millega  mängida. Tegu on minu mõtteviisiga, pikalt kasvanud harjumustega. Näen seda kui viisi, millega oma elule läheneda. Võiks öelda, et mina olengi nullkulu.”

Foto: Maryliis Teinfeldt
Kuivained Maryliisi kappides. Foto: Maryliis Teinfeldt

Millised on Sinu peamised eesmärgi nullkululise elustiiliga?

Ma ei näe nullkulu kui väljakutset, eksperimenti, ideed, millega  mängida. Tegu on minu mõtteviisiga, pikalt kasvanud harjumustega. Näen seda kui viisi, millega oma elule läheneda. Võiks öelda, et mina olengi nullkulu. Iga teine, kes zero waste elufilosoofiaga nõustub, võib väita sama. Nullkulu kogukonnal kui subkultuuril on omad põhitõed, ent need varieeruvad suuresti indiviidilt indiviidile – kelle eesmärk on kodus elada prügikastita, kes ei söö loomseid produkte, kes ostab ainult kohalikku, kes on agar poliitikas.

Küll aga sellele küsimusele vastates meenuvad mulle väikesed väljakutsed, mida ma endale aeg-ajalt sean. Näiteks eelmine aasta võtsin ette eesmärgi, et ma ei osta 365 päeva uusi riideid, selle aasta veebruaris lõin kaasa Frugal February (toim. säästlik veebruar) väljakutses. Praegu tahan oma elus veeta võimalikult palju aega sõpradega, lugeda rohkem, säästa raha ning panustada oma tervisesse.

Milliseid praktilisi soovitusi sa annad noortele, kes tahaksid ka nullkulu elustiiliga alustada?

Võta kasutusse võrgust kotid lahtise kauba ostmiseks – kasuta oma kotikest näiteks kinos käies kummikomme või turul mureleid ja porgandeid ostes, pagarikojast leiba ja ökopoest pesupähkleid ostes. Ma arvan, et see on jõukohane väljakutse igaühele. Asjale väljakutse hõngu juurde puhudes vaata, kui kiiresti sa 100 õhukest kotti või pakendit kokku hoiad. See sada pakendit jõuab kätte varem kui sa arvatagi oskad.

Foto: Maryliis Teinfeldt
Tahke šampoon. Foto: Maryliis Teinfeldt

Kuidas sulle tundub, kas inimesed on täna oma ökoloogilisest jalajäljest järjest rohkem teadlikumad ning kas nad (kasvõi vähehaaval) proovivad oma tarbimiskäitumisi muuta?

Kindlasti! Viimaste aastatega on aina rohkem ja rohkem inimesi saanud aru, et kõik mis on odav, ei ole kõige parem. Lisaks sellele on paljud ka mõistnud, et odavad asjad ei ole siiski tegelikult odavad. Enamasti ei saa ostetud kaupa parandada või on selle parandamine kallim kui uue toote ostmine. Üha enam näen ka kuidas inimesed kannavad endaga kaasas mitte ainuüksi riidest kotti, vaid ka korduvalt kasutatavat veepudelit, pilliroost joogikõrt, lusikat, käterätti jms. Sotsiaalmeedia kanaleidki jälgides on näha, et jagatakse aina enam ja enam keskkonnateemalisi uudiseid, uuringuid, arvamuslugusid. Loodan siiralt, et iga jagatud uudisnupu taga on ka reaalne mõju vaatajat suunata tegutsema.

Kas elades nullkulu elustiiliga tähendab ka seda, et sa oled võimeline rohkem säästma? Ning kas kulutuste ja tarbimisharjumuste jälgimine aitab olla üleüldiselt ka rahatargem inimene?

Oma kogemusest võin öelda, et minimalism, veganlus ja zero waste mõttelaad on aidanud mul olla ääretult rahateadlik. Hoian agaralt raha kokku, sest ma toitun keskmisest tervislikumalt kui tavaline inimene. Mul on vähe asju, mida hooldada ning mul pole ka harjumust regulaarselt uusi asju osta. Olen saanud sellest üle, et ma ei näe poodlemist ning uute asjade hankimist kui meelelahutusvormi. Vähem on rohkem ja vähem on vabadus. Kirjutan raha säästmise teemadel ka Geeniuse rahablogis https://raha.geenius.ee/.


Artikli kaanefotol Maryliis Teinfeldt, foto autor Aleksander Kelpman.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus