Märka kiusamist ja astu kiusatava kaitseks välja

Kiusamine võib avalduda mitmel erineval viisil. Kiusamine on see, kui üks inimene paneb teist inimest meelega ja korduvalt end halvasti tundma ning kannatajal on raske end kaitsta.

Kuidas kiusamist ära tunda?

Kiusamise korral paneb üks inimene teist inimest meelega ja korduvalt end halvasti tundma ning kannatajal on raske end kaitsta. Sealjuures on kiusatav ja kiusaja mingil moel ebavõrdses seisus, tehes kiusatavale enda kaitsmise keeruliseks, näiteks sellega, et kiusaja on kas tugevam, populaarsem, vanem vms.

Kiusamine on näiteks löömine, tõukamine, kinnihoidmine, alandamine, solvamine, narrimine, grupist väljaarvamine, laimujuttude ning piinlike piltide, videote ja veebipostituste levitamine jms.

Kiusamine võib toimuda päris elus ja ka interneti vahendusel ning kiusamist saab liigitada nii:

  • vaimne – ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega (sõimamine, halvasti ütlemine, mõnitamine, ähvardamine jne);
  • kehaline – kahjustatakse ohvri keha või esemeid (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine ja lõhkumine jne);
  • sotsiaalne – kahjustatakse ohvri sõprussuhteid ja positsiooni kaaslaste hulgas (nt tagarääkimine, teiste ässitamine kiusatava vastu, kuulujuttude rääkimine, seltskonnast välja tõrjumine jne).

Mida teha, kui näed kiusamist pealt?

Kiusamise peatamisel on võtmeroll kõrvalseisjatel: saades kiusamisest teada või sattudes sellele peale, tuleb ise sekkuda või kutsuda appi täiskasvanu. Kiusamine saab jätkuda ja kasvada vaid siis, kui kõrvaltvaatajad selle heaks kiidavad või teesklevad, et ei märka.

Kui kaaslased peavad kiusamist lubamatuks, on kiusata keerulisem. Seega on kiusamise peatamiseks oluline mõista enda kui kõrvalseisja vastutust ning astuda kiusamise ohvri kaitseks välja. Head grupisuhted ning erinevuste aktsepteerimine on samuti kiusuvaba keskkonna juures üliolulised.

Loe lähemalt „Kool kiusamisest vabaks“ peatükist “Kui näed, et kedagi kiusatakse”.

Mida teha, kui oled ise kiusamise ohver?

Igasuguse kiusamise peatamiseks tuleb esmalt rääkida usaldusväärtusliku täiskasvanuga, näiteks kas õpetajaga, noorsootöötajaga, ema-isaga või kellegi teisega. Kui sa ise ei julge täiskasvanu poole ise pöörduda, räägi sõbrale ja jaga oma muret, kindlasti leiate üheskoos lahenduse ja pöördute üheskoos täiskasvanu poole.

Rohkem soovitusi, mida teha kui oled kiusamise ohver, leiad siit.

Mida teha, kui oled ise kedagi kiusanud?

Kui oled ise kunagi kedagi kiusanud, siis tea, et sul ei ole õigust panna kedagi meelega kannatama. Sul on võimalik kiusamine koheselt lõpetada!

Loe rohkem „Kool Kiusamisest vabaks“ peatükist “Kui oled kedagi kiusanud”.

Kes tegelevad Eestis kiusamise ennetamisega?

Eestis tegelevad kiusamise ja selle ennetamisega mitmed erinevad asutused, kes tõstavad nii noorte kui ka täiskasvanute teadlikkust seoses kiusamise, selle märkamisega ja selle peatamisega, näiteks SA Kiusamisvaba Kool, Lasteombudsman, Peaasjad MTÜ ja MTÜ Lastekaitse Liit.

Koostatud Kiusamisvaba KoolLasteombudsmanPeaasi,  Lastekaitse LiitÕiguskantsler allika põhjal

Loe veel sarnasel teemal: