fbpx

Margit Partei persoonilugu: just do it and never ever give up

Noorteinfoportaali Teeviit jaanuari teemaks on minu teadlik eluviis. Seekord jagame Margit Partei persoonilugu sportimisest ning eesmärkide seadmisest.

Minu nimi on Margit. Olen 28-aastane Tartu spordifanatt, kes naudib reisimist, head sööki ja fotograafiat. 2013. aastal kaotasin oma kehakaalust ligikaudu veerandi ning tänu sellele leidsin uue ja tugeva armastuse spordi ning eelkõige jooksmise vastu. Praeguseks olen läbinud üle 90 spordiürituse, sh 5 täispikka jooksumaratoni, 21 poolmaratoni, 3 triatloni jpm. 2019. aasta lõpus algas minu võitlus tundmatu südamehaigusega.

Kust sai alguse sinu tee spordini?
Kooliajal oli kehaline kasvatus minu jaoks üks kõige raskemaid aineid. Tihti ei õnnestunud mul ettenähtud norme täita ja minu kui viielise jaoks oli see väga stressirikas. Kehalises kasvatuses puudus normaalse pikkusega treeningperiood ja tegeleti peamiselt soorituse hindamisega: ühes tunnis natuke õppisime, kuidas näiteks palli visata, ja järgmises tunnis pidime seda hindele tegema. Teatud jooksualade puhul polnud süstematiseeritud ettevalmistusperioodi üleüldse olemas. Minu kui spordis täiesti mitteandeka, kuid püüdliku õpilase jaoks ei olnud see metoodika sobilik.
Ülikooli ajal hakkas ühel talvevaheajal mu sõbranna Triin kohalikus rahvamajas Zumba tunde andma ja mina käisin temaga tihti kaasas. Tänu Triinu tundidele avastasin ma enda jaoks rühmatrennid. Seejärel liitusin ma Tartusse kevadsemestrile naastes TÜ Akadeemilise Spordiklubi Fitnessiklubiga, mis on minu koduklubi olnud juba kaheksa aastat. Varsti pärast spordiklubiga liitumist olin mina – see tüdruk, kes kunagi kilomeetritki joosta ei suutnud – võimeline normaalse enesetundega neli kilomeetrit järjest jooksma. Sealt algas minu armastus pikamaajooksu vastu.

Millest saad sa inspiratsiooni?
Ma ei ütleks, et minu tegemisi veab inspiratsioon, vaid pigem hoopis sisemine motivatsioon. Inspireerimine on minu jaoks suuresti ülehinnatud.
Kõigis eluvaldkondades motiveerivad mind enim tulemused, muutused ja areng iseendas, mis lükkavad mind edasi muudkui suuremate eesmärkide poole püüdlema. Spordis motiveerib mind eelkõige hea enesetunne ja suurepärased emotsioonid, mida sport mulle toob. Kõige tähtsam on lihtsalt algust teha, esimesed tulemused kätte saada ja edasi on kõik juba palju lihtsam.

Millised on olnud sinu suurimad katsumused? Kuidas sa oled neid ületanud?
Tõenäoliselt mu elu suurim katsumus on mul ikka veel käsil. Ma haigestusin 2019. aasta lõpus viiruslikku südamehaigusesse, mis suurima tõenäosusega oli viiruslik südamelihaste põletik. Sellest taastumine võtab arstide sõnul aasta kuni poolteist, vahel kauemgi.
Ma olen alati olnud aktiivne ja tegelenud mitme asjaga korraga. Pärast ülikooli lõppu läksin ma põhikohaga tööle, lisaks tegelesin õhtuti ja nädalavahetuseti mikroettevõtjana fotograafi tööga. Ajapikku lisandus mul mitmeid projektipõhiseid tööotsakesi. Kogusime elukaaslasega oma kodu sissemakset, 2017. aasta suvel ostsimegi oma kodu, mis vajas täielikku ümberehitust.
Lisaks suurele tööalasele ülekoormusele lisandusid remonditööd, mis 90% ulatuses tegime oma kätega ja palgast raha kõrvale pannes. Mu stressitase ja unepuudus olid täielikult laes. Endalegi teadmata olin ma täielikult läbi põlemas. Selle tõttu kannatas mu immuunsüsteem, mis ei suutnud enam ühelegi viirushaigusele vastu panna. 2019. aastal olin ma iga kuu mingisuguse haigusega kimpus, selle kõrvalt tegin ikka tööd ja trenni edasi. Lõpuks lõi mingisugune suvaline viirushaigus mu südamelihasesse. Järgnes kuude kaupa valusid rindkeres, kohutavat väsimust ja täielikku treeningute keeldu. Sellega oli nii füüsiliselt kui ka vaimselt väga raske hakkama saada. Südamehaigusega võitlen ma tänase päevani.

Kas sul on olnud ebaõnnestumisi? Mis sa oled neist õppinud?
Ma usun, et iga inimene on elus mitmeid kordi milleski läbi kukkunud või ebaõnnestunud. Mina tooksin siinkohal välja oma elu teise täispika jooksumaratoni Tallinnas 2016. aastal. Mul oli aasta jooksul jooksualaselt igati paremini läinud kui varem ja ma olin kindel, et suudan kas või minuti kiiremini joosta kui eelmisel aastal. Olin aga hoopiski aeglasem ja pettusin väga. Kahtlesin tugevalt, kas tahan järgmisel aastal üldse maratoni joosta.
See aga innustas mind järgmisel aastal kaalu langetama ja paremini trenni tegema. Sügisel tahtsin ma väga maratoni joosta ja parandasin oma isiklikku rekordit 69 ja pool minutit. Ilma eelneva aasta ebaõnnestumiseta poleks ma endas seda motivatsiooni leidnud, et need muutused teha, ja tõenäoliselt poleks ma saanud maratonikogemust, mida pean siiani oma elu üheks kõige paremaks mälestuseks.

Millised on sinu harjumused, mida tahaksid enda juures muuta ja miks?
Ma tahaksin õppida õhtuti varem magama minema, et hommikuti varem ärgata. Olen aga nüüdseks leppinud, et ilmselt olengi ma selline inimene, kellest kunagi hommikuinimest ei saa. Ma funktsioneerin õhtuti palju paremini.

Mis on sinu suurim eesmärk?
Mul on palju suuri eesmärke. mida oma elu jooksul saavutada tahaksin. Paljusid neist ei julge ma päris kõigiga isegi jagada. Spordialaselt on mul kaks suurt unistust, mis minu tervisliku seisundi tõttu võib-olla kunagi ei täitu. Ent ma kavatsen teha omalt poolt kõik, et need saaksid siiski reaalsuseks. Ma tahan kunagi olla jälle piisavalt terve ja tugev, et joosta veel üks täispikk maraton ja ronida Kilimanjaro mäe otsa.

Kui palju sa enda plaane planeerid?
Ma olen suur planeerija. Teen tihti nalja, et ma planeerin kogu oma elu Exceli tabelite abil, ja tegelikkuses ei ole see isegi nali. Samuti on mul kalendermärkmik, kus igal pühapäeval eesootavat nädalat planeerin. Mida pole märkmikus kirjas, pole olemas! Samuti hoian tähtsamaid kalendermärkmiku sündmuseid duubeldatuna oma telefoni kalendri rakenduses, et ma neid kunagi ära unustada ei saaks.

Mida arvad eesmärkide seadmisest? Kuidas sa eesmärke sead ning nende suunas tegutsed?

Lisaks plaanide tegemisele on mul alati peas mitu eesmärki, kuhu poole ma elus liigun. Mulle meeldib iga aasta alguses seada endale eesmärke mitmetes eluvaldkondades. Tihti on mul kindlad eesmärgid raha, investeerimise ja säästmise osas, samuti ka spordis. Kajastan neid alati jaanuari esimesel nädalal oma blogis vastavas postituses. Eesmärkide seadmisel ja nende poole püüdlemisega ei tohi aga liiga hulluks minna, et mitte üle pingutada. 2020. aastal oli mul esmakordselt eesmärkidevaba aasta, et oma läbipõlemist mitte rohkem soodustada. Keskendusin terveks saamisele.

Millistest väljakutsetest võtad sa osa ja miks?

Ma ei ole väljakutsete tüüpi inimene. Ma olen eesmärkide tüüpi inimene.

Millega sa motiveerid ennast tegutsema?
Nagu juba eelnevalt kirjutasin, motiveerivad mind kõige enam tulemused. Põhiline on lihtsalt alustada, esimesed tulemused kätte saada ja edasi on juba palju lihtsam!

Anna palun 5 nippi noorele eesmärkide seadmiseks.
Eesmärk peab olema realistlik. Kui sa pole kunagi varem spordiga tegelenud, ei ole eriti mõistlik seada endale eesmärki, et järgmisel aastal jooksed terve maratoni ajaga alla kolme tunni.
Eesmärk peab olema väljakutsuv. Kui sul on olnud probleeme järjepidevusega, võiksid eesmärgiks seada hoopiski selle, et järgmise aasta lõpuks oled harjunud regulaarselt trenni tegema.Eesmärk peab minema südamesse. Kui su sõber tegeleb jooksmisega, aga sina oled seda proovinud ja avastanud, et sind see absoluutselt ei huvita, siis ei ole mõtet püstitada endale eesmärki, et hakkad regulaarselt jooksmas käima. Võta endale eesmärgiks miski, mis sind tõeliselt kõnetab, mis paneb sind tegutsema ja mis läheb sulle päriselt korda.Kirjuta eesmärgid üles või veel parem: jaga neid kellegagi. Eesmärgid, mis on kirja pandud või avalikult/sõprade seas välja hõigatud, kipuvad vähem meelest ära minema. 
Eesmärkide seadmisega koos käib alati planeerimine. Ainult sellest, et eesmärk on paigas, ei piisa. Et eesmärk saavutada, tuleb teha mõistlik tegutsemisplaan. Planeerimise käigus võid avastada, et seatud eesmärk sai liiga lihtne või hoopiski üle jõu käiv. On igati okei püstitatud eesmärki muuta, kui see on sinu jaoks põhjendatud.

Anna palun noortele nippe, kuidas hakata tegelema spordiga.
Leia spordiala, mis sulle meeldib. Valik on väga lai!Leia endale (mõtte)kaaslased, kellega koos sporti teha ja/või oma rõõme ja muresid jagada.Just do it and never ever give up! (Lihtsalt mine ja tee ja ära kunagi anna alla!)

Küsis noorteinfoportaali Teeviit sisuloome tiimi koordinaator Maris Praats

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus