fbpx

Liisi lugu: Samm sammu haaval keskkonna säästmiseni

Detsembrikuu teemaks on keskkond. Selle teema raames tutvustame teile erinevaid aspekte keskkonnast. Täna toome Teieni Liisi Kirchi loo. 

Kuidas Sa ennast tutvustaksid kui me räägime elustiilist?

Ma ei piiraks end nimetustega, aga kui elustiilist rääkida, siis kindlasti olen rahatark tarbija – mõtlen oma ostud läbi, olen alates esimesest teenitud palgast kõrval pannud, olen endale selgeks teinud ning oskan võrrelda finantstooteid ning säästetud raha investeerin. Tänaseks oleme abikaasaga koos jõudnud sinna, et võime end finantsvabadeks deklareerida – ehk kui lõpetaksime päevapealt palgatööl käimise (mida me ei plaani teha, sest meil on mõlemal hetkel väljakutsuvad ja arenguvõimalusi pakkuvad töökohad), siis kataksid meie passiivsed sissetulekud terve meie pere kulutused.

Targa tarbijana oleme avastanud minimalismi, mida juba eelnevalt väikestviisi viljelesime, nüüd siis teadlikult. Ostame asju vaid vajaduse korral, meile meeldib, kui kraami on kodus pigem vähem kui rohkem. Väikeste laste kõrvalt ülimalt huvitav – nemad ju tahaks igat uut Lego, Barbiet jms. Ka on minu teadlikkus olnud alates septembrist tõusuteel zero-waste elustiili osas.

Millised on peamised põhimõtted, millest lähtud nii oma tegemistes kui ka tarbimises?

Vajaduspõhisus – kas mul on seda asja, millest esialgu arvan, et mul vaja läheb, ikka päriselt vaja? Kui tihti ma seda kasutaksin? Kui palju Eesti kliimas on võimalust seda kasutada (no kui me räägime kummikutest, siis see on vajalik paar jalatseid, aga kõrge kontsaga teatrisaapad, mille võib-olla paneks jalga aastas paar korda, ehk ei õigusta oma ostu, vähemalt mitte uutena).

Aja, energia, ruumi, raha kokkuhoid vs ihaldatav ese – kas selle hooldamine, ja kasvõi ühest kohast teise tõstmine, rääkimata summast, mille sellele kulutan on minu jaoks sobiv või oleks elu lihtsam ilma ihaldatava objektita?

Et asi sai minu jaoks alguse asjade rahalisest mõõtmest (otsisin võimalusi kuidas investeerimisportfelli võimalikult suur summa suunata, samas reisimiselt kokku hoidmata), siis võrdlen vahel ka ostetava väärtust sellega, kui palju peaksin tööd tegema, et seda endale lubada.

Ja viimasena – kuna mul on väikesed lapsed, siis eelistan järjest enam kodumaist, looduslikku, isetehtut, nahale ja keskkonnale sõbralikku. Sh võimalusel pakendivabat – aga kui pakendatud brokoli ostmine on minu perele tervislikum kui üldse mitte rohelist tarbida, siis valin kiles brokoli.

Kas keskkonnasäästliku eluviisi igapäevaseks praktiseerimiseks oli ka mingi kindel olukord,või oli see järk-järguline areng? Või kas mäletad seda hetke, kui mõtlesid, et nüüd aitab, nüüd muudan vähemalt enda tarbimisharjumusi?

Minu säästlik eluviis oli esmalt rahalises mõistes säästlik. Keskkonna aspekt lisandus juurde mida enam teadmisi selle kohta kogusin. Kui mu õde tuli sel sügisel jutuga, et liha tootmine on tohutu süsiniku jalajäljega, siis liitusin pea kohe 20-päevase taimetoidu väljakutsega, ning siiani sööme kogu perega rohkem kaunvilju, juurikaid, proovisime tofut ning kotletid on meil pea alati taimsed.

Tähtis on aru saada, et kui korraga loobuda lihast, visata välja pool oma garderoobist, vähendada nõude, elektroonika jm kola hulka, siis leiad end peagi energiast tühjana ning läbikukkununa. Samm sammu haaval on oluliselt mõistlikum tee – asendada esmalt korra nädalas liharoog taimsega, siis suurendada seda nii, et päevas üks toit on lihaga ja teine ilma, samuti vähendada esemeid natukese haaval. Siis saab sellest harjumus ning nii jääb säästlik eluviis püsima.

Kuidas Sa keskkonda säästad? Millised on väiksed nipid, kuidas reisil olles keskkonda hoida/loodust säästa?

Kuumade jookide tarbeks on mul roostevabast terasest termos ning ma mõtlen ette, millal tassi kohvi / teed ilmselt soovin ja teen selle kodunt kaasa. Niisamuti on mul veepudel ühes, ning need kaks on alati kaasas ka reisil. Oma väikesed riidest kotid, kui tuleb isu millegi järgi, mida on hea lahtiselt osta (pähklid / küpsised / saiake), kõlbavad ka puuviljade transpordiks. Muidugi prügi sorteerimine, sest meie pere pole veel päris prügivaba – ning teadlikult liigume sinnapoole, aga nii, et kõikide närvid ka alles jäävad.

Kõige olulisem ongi planeerida ja ette mõelda, mida ja millal vajan. Nii hoiad ära emotsioonostud, mida tegelikult ei vaja, ning mis ühtlasi ka palju pakendeid tekitavad (kõigest üks väike Snickers, eks – aga tegelikult, energia, mida on selle tootmiseks kasutatud, mõttetu pakend… kui selle asemel on mul juba kotis pähklid ja lahtist sokolaadi, siis pole mul vajagi oma aega veel pisikesele poekülastusele kulutada).

Milliseid keskkonnasäästlikke nippe oled kohanud erinevates paikades? Kas oled mõne nendest ka kasutusele võtnud?

Mulle väga meeldib, kui saan tänaval veepudelit täita. Ka oli äge, kui Hispaanias saiakest ostes müüja nägi, et soovime need koha pintslisse pista ning ta küsis ise, kas võtame need kohe kätte? Super, 4 paberkotti päästetud! Tol ajal polnud mul ka oma kotti kaasas.

Mis sa arvad, kus me oleme 10 aasta pärast? Milline on meie elukeskkond siis?

Usun, et liigume järjest keskkonnateadlikuma elustiili poole. Kui minimalism on täna veel väheste pärusmaa, ja pigem tekitab uudishimu, et mis see selline on või kuidas nii elada saab, siis 10 aasta pärast võiks see olla palju rohkem levinud. Ka näen, et järjest rohkem suureneb taimetoitu eelistavate inimeste arv – mitte taimetoitlaste või veganite, vaid just nende, kes järjest enam lihatoite taimsete versioonidega asendavad. Ka söögikohad tulevad sellega kaasa kui nõudlust on.

Prügiprobleemid on kindlasti teravamad ning siis ehk juba ka karistatakse karmimalt hooletu ja ebavajaliku prügistamise eest (kilekotid kallimaks, sorteerimata prügi käitlus kallimaks, trahvid mitte sorteerijatele jms), ka teadlikkust hakatakse sunniviisiliselt tõstma mitte nii nagu praegu asjast huvitatud ise oma infot otsivad.

Millest peaks alustama, kui noored sooviksid oma elustiili muuta keskkonnateadlikumaks? Too välja mõned lihtsad sammud

Hangi endale roostevabast terasest kohvitermos ning lõpeta pabertopside kasutamine! Sama kehtib plastpudelite kohta – hangi endale kaasaskantav veepudel (ning kusjuures, näiteks kui koolis saab seda nagunii täita, võid kodust kaasa võtta tühja pudeli – nii on koolikott kergem!).

Kui midagi vajad, siis uuri, kas saaks teiselt ringilt. Nii on ka kohe näha kulumisjäljed või siis kvaliteetne toode.

Vaata üle oma toidulaud – need ühekordselt pakendatud müslibatoonid / šokolaadid jm kergesti kaasahaaratav snäkk pole ju tegelikult see, mida kahe suurema eine vahel vajad. Eelista puhtaid tooraineid, puuvilju, pähkleid.

Planeeri ja mõtle ette! See on ju teada, et iga 3-4 tunni tagant tuleks midagi süüa, või millal vajad vihmavarju või poekotti. Õige pea saab sellest harjumus!

Ole rahatark – säästa, pane kulud-tulud kirja, võrdle finantstooteid, investeeri – nii on Su seljatagune kaitstud ning Sul on võimalus keskkonnateadlikke valikuid teha! Väljapääsmatus olukorras (raha otsas ja palgapäev nädala pärast) valid paraku rahasummade järgi, mitte teadliku tarbijana.

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus