Lii kogemuslugu: on küll raske aeg, aga hoidkem meel positiivne

Olen Lii Urb ja 17-aastane. Tulen Kõmsi külast ja Lihula Gümnaasiumist. Ma teen üldiselt kõike, mida võimalik ja mis mahub graafikusse – käsitöö, näitlemine, noortevolikogu, lugemine, mõningad projektid, vabatahtlikuks olemine ja palju muud.

Mis on sinu jaoks õppides kõige tähtsam?

Praegusel ajal on hinded esikohal, kuna proovin saada kuldmedalit gümnaasiumi lõpetades ning kui hinded korras on, siis ei ole mul ka millegi pärast muretseda. Aga kindlasti pean tähtsaks ka oma uusi teadmisi. Olen alati olnud teadmistehimuline ning kool pakub seda võimalust peaaegu, et päev läbi. Alati saan midagi uut teada.

Millises keskkonnas ja millal on sinu arvates kõige parem õppida?

Minu arvates on koolis kõige parem õppida heas ja mugavas klassiruumis, kus on piisavalt valge. Loksuvad toolid ja kõikuvad lauad mõjuvad pigem  negatiivselt. Ja aeg on parim 2. ja 5. tunni vaheline aeg, kuna siis ma ei ole enam hommikusest ärkamisest väsinud ja pole veel jõudnud koolist tüdineda. Aga eks see olene ka suures osas tundidest, mis tol päeval on. Kergemate ja lõbusamate tundidega on ka mugava õppimise aeg pikem.

Kodus meeldib mulle õppida oma laua taga. Seal juba on selline õhkkond, mis paneb tegutsema. Kui seda kooli keskkonnaga võrrelda, siis valiksin isegi kooli. See on koht, kus on alati tunne, et nüüd on aeg õppida ja teen seda seal isegi natukene parema meelega, kui kodus. Siin on vahete vahel tahtmine lihtsalt chillida ja olemist nautida. See teeb õppimise veidikene keeruliseks. Tähelepanu hajub kergemalt ja kiiremini.

Millise saavutuse üle sa kõige enam uhkust tunned?

Sellele on nüüd küll veidikene keeruline vastata. Ma olen üldiselt kõikide oma saavutuste üle väga uhke, sest annan endast alati 100%, ja neist parimat on raske valida. Ilmselt olen kõige uhkem siiski oma esimese olümpiaadivõidu üle. Ma käisin siis veel Virtsu Koolis ning vist 8. klassis. Tol aastal sain ma matemaatikaolümpiaadil esimese koha. See oli minu jaoks täiesti üllatav, kuna ma polnud varem nii head sooritust teinud. Ma arvan, et see pani mind endasse veidikene rohkem uskuma ja motiveeris mind kõikidest järgmistest olümpiaadidest osa võtma. 9. klassis sain jällegi esimest korda esimese koha füüsikaolümpiaadil, mille üle olen samuti ääretult uhke. Ma usun, et nende kahe saavutuse üle olen ma kõige uhkem.

Kuidas sa motiveerid end õppima?

Tavaliselt ei vaja ma eraldi motiveerimist, kuna üldiselt kohusetunne ütleb, et see on vaja ära teha ning ma ei mõtle väga motivatsioonile. Aga kui tõesti ei ole jaksu õppida, siis ma üldiselt mõtlen niimoodi, et kui ma praegu ära õpin, siis ma saan kogu ülejäänud päeva tegeleda mulle meeldivate asjadega, näiteks lugemise või käsitööga. Kindlasti ka head hinded ning minu jaoks põnevad teemad motiveerivad mind rohkem õppima. Soovitan kõigil leida mingisuguse meeldiva tegevuse ja eesmärgi, mille poole õppides püüelda.

Mida teed siis, kui tunned et üldse pole motivatsiooni õppida?

Siis ma üldiselt võtangi natukeseks aja maha. Surfan veidikene internetis või vaatan telekat. See aitab mul pea korra koolimõtetest tühjaks saada ja mõistust puhastada. Peale sellist pausi on mul alati õppima hakates parem tuju ning töö sujub ka väga hästi.

Mõnikord muidugi on vaja väheke lisaenergiat. Sellisel juhul ma tükeldan endale natukene puuvilju ja näksin seda vahepalaks õppimisele. See aitab mul motivatsioonipuuduse korral veidikene paremini keskenduda.

Kuidas ja mismoodi mõjutab sinu õppimist distantsõpe?

Distantsõppe ajal on kindlasti veidikene keerulisem kui koolis olles. Koolis oligi mul kindel aeg mingi aine õppimiseks, mis lasi mul ennast igaks aineks nö valmistuda. Õpetaja seletused ja näited aitasid ka asjadele kergemini pihta saada ning klassikaaslastega koos oli tihti väga lõbus ülesandeid lahendada. Mul ei olnud peaaegu et kunagi koolis õppides motivatsiooniga probleeme. Nüüd, kus ma pean kodus õppima, on asjad keerulisemad. Siin ei ole tihti jõudu ega tahtmist midagi teha, kuna õhkkond pole sama, mis koolis, ja mõte läheb palju kergemini uitama. Õppimisetuhinat pole ja asjad ei jää vahest nii kergelt meelde ka. Ja kuna ma juba kodus olen, siis tekib tahtmine lihtsalt olla, lebotada ja tegeleda millegi muuga, aga kohusetunne seda ei luba. Nii ma võtangi alati hommikuti ette õppimise mõttega, et seda pole palju ja ma saan selle tehtud. Mul on ju ikkagi kogu päev veel ees.

Distantsõppel on muidugi ka mõned plussid – ma saan kodus olla ja perega rohkem aega veeta, saan teha pause oma tahtmise järgi ja rahulikult õppida kõike omas järjekorras. See kõik annab mulle juurde lausa veidikene motivatsiooni juurde.

Milliseid nippe ja trikke annaksid teistele noortele praeguses eriolukorras, et ei tekiks õppides masendust?

Seadke endale eesmärk see õppeaasta edukalt ära lõpetada. Minu arvates on selleks ülitähtis teha õppides pause. Kui on tunne, et asjad kasvavad üle pea, tuleb korraks aeg maha võtta. Minge õue jalutama, surfake veidikene internetis või mis iganes teid rahustab ja teie meeli tuulutab. Kui mõtted korra kõrvale juhtida, siis on hiljem hea uue pilguga oma asju vaadata. Kuid ei tohi ennast ka liiga lõdvaks lasta, muidu ei ole enam üldse jõudu jätkata.

Kui mõni õppetükk on raskem, siis küsige sõbralt, õpetajalt või vanemalt abi. Te ei pea ennast vaevama, kui asi väga keeruline on. Mõnikord aitab teise inimese seletus teemast paremini aru saada. Õppimise juures tuleb leida see kuldne kesktee, mis on just sinu jaoks kõige parem. Ärge pingutage üle ja hoidke ennast ka täieliku laisklemise eest.

Te kõik saate sellega hakkama! On küll raske aeg, aga hoidkem mõistused terved ja meeled positiivsed. Niimoodi saab õppides kui ka igapäevaelus masendusest eemale hoida.

Küsis Helerin Leemets

 

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus