Laura ja Zoja kogemuslood välismaal õppimisest

Seekordses loos jagame teile gümnasisti ja üliõpilase kogemust välismaal õppimisega. Laura ja Zoja jagavad enda kogemusi ja mõtteid seoses sellega. 

Rääkige veidi endast ning tooge välja, kus te vahetusõpingutel käisite?

Minu nimi on Laura,  olen 18-aastane ning pärit olen Tallinnast. Ma pean ennast seiklushimuliseks, visaks ning heatahtlikuks inimeseks. Samas olen ma ka suhteliselt suur jutupaunik, vahest veidike laisk ning tuulepea. Ma veetsin aastad  2018/19 enda vahetusaastal 10 kuud Hollandis, olles siis 16-aastane.  

Minu nimi on Zoja, olen 22-aastane ning pärit Loksalt. Olen väga positiivne ja sõbralik inimene, mulle meeldib väga reisida. Olen kannatlik ja püüan alati kõikidesse mõistvalt suhtuda. Negatiivse poole pealt ütleksin, et ma võin olla laisk, ma teen tihti kõike viimasel hetkel ja mõnikord võin olla väga karm inimestega, kes mulle ei meeldi. Ma veetsin möödunud aasta, 2 semestrit vahetusüliõpilasena Hispaanias, olles siis 21-aastane.

Kuidas leidsid endale kodu?

Laura – Ma käisin YFUga vahetusaastal ja YFU otsis ise mulle vahetupere ja kodu.

Zoja – See on naljakas lugu. Ma ei jõudnudki otsida. Liitusin Facebooki grupiga Erasmus Zaragoza 2019/20 ning üks tüdruk kirjutas mulle Facebookis, et otsivad koos sõbrannaga kodu. Ma ei tundnud neid üldse, teadsin ainult, et nad on Türgist ja nad lähevad ka Zaragozasse vahetus semestriks õppima. Selle tulemusena leidsid tüdrukud korteri neljale inimesele ja samuti kutsusid nad meiega elama kuti, kellega nad tutvusid ülikoolis esimesel nädalal. Ta oli ka vahetusõpilane, Portugalist. Nii leidsimegi kõik koos  endale kodu.

Kuidas leidsid sobiva kooli? Millise info põhjal otsuse langetasid?

Laura – Minu piirkonnas oli kaks kooli ja mu vahetuspere tegi selle otsuse ise, et mul oleks lihtsam minna sinna samasse kooli, kus mu noorem vahetusõde juba õpib.

Zoja – Õpin hispaania filoloogiat ja selle ajendil, oli selge, et pean minema Hispaaniasse. Arvestades tol ajal hispaania keele taset, oli mul kaks võimalust kas minna Huelva ülikooli või Zaragoza ülikooli. Zaragoza ülikoolist leidsin endale sobivamad kursused. Zaragoza ülikool on parem kui Huelva ülikool + Zaragozast on väga mugav reisida mööda Hispaaniat ning lähedal on Madrid ja Barcelona. Selle tõttu otsustasingi Zaragoza kasuks.

Kaua võttis kohanemine aega?

Laura – Ma ei ütleks, et kaua. Mu pere võttis mind kohe omaks ja nad tegid võimalikult palju, et ma ennast kohe algusest peale hästi koduselt tunneksin. Ma ütleksin, et kohanemine võttis nii nädal paar aega. 

Zoja – Harjusin kõigega üsna kiiresti ära. Enne Hispaaniasse minekut tegin praktika Mehhikos. Pärast sellist kogemust oli Hispaania kultuuri ja nende elutempoga väga lihtne harjuda.

Kuidas kohalikud sinusse suhtusid? Kas leidsid endale mõne(d) sõbra(d)?

Laura – Kohalikud suhtusid minusse väga hästi. Mu klassikaaslased võtsid mu soojalt vastu ning kiiresti omaks. Väga paljud tundsid nii minu kui ka Eesti vastu huvi ja jah, ma leidsin endale sõbrad, kellega me siiamaani aktiivselt suhtleme.

Zoja – Kohalikud olid väga sõbralikud ja abivalmid. Ülikoolis olid klassikaaslased alati valmis aitama, kui ma midagi ei teadnud ega aru saanud. Kohvikus ja poes oli kõigil alati väga hea meel kui ma nendega hispaania keeles rääkisin. Nad küsisid suure huviga kust ma pärit olen ja kiitsid mu hispaania keelt (kuigi ma tean, et mu hispaania keel polnud alguses kuigi hea). Meie majas kohtasin eakat naabrit, kes oli alati huvitatud sellest kuidas mul läheb ja kas mulle Hispaania meeldib. Ta rääkis, et eelmisel aastal käisid tema naine ja tütar Tallinnas.

Kuidas said hakkama võõrkeeles suhtlemisega? Milliseid võõrkeeli kasutasid? Milline oli sinu võõrkeeletase enne vahetusõpingutele minekut?

Laura – Enne Hollandisse minekut ei osanud ma sõnagi hollandi keelt. Esimesed kuud rääkisin ma ainult inglise keeles, kuid detsembrist alates otsustasin, et kasutan võimalikult vähe inglise keelt ja enamus vestlustest hakkasidki hollandi keeles olema.

Zoja – Alguses kartsin kohutavalt, sest kõik mu õpingud ülikoolis toimusid hispaania keeles, aga ma harjusin sellega kiiresti. Ülikoolis rääkisin kõigiga hispaania keeles ja sõpradega inglise keeles. Enamik mu sõpru olid pärit Itaaliast, nii et Hispaanias viibimise ajal õnnestus mul ka natuke itaalia keelt õppida. Hispaaniasse jõudes oli mu Hispaania tase B1.

Kõige piinlikum või tobedam asi mis sinuga juhtus?

Laura – Eks arvatavasti kõige piinlikumateks olukordadeks minu jaoks olid just põsemusid, mida nad tervitades tegid. Siiamaani pole ma päris kindel, millal ma hollandlasele peaksin tervituseks kätt andma, millal põsemusi tegema või millal lihtsalt kalli.

Zoja – Ma olen vist natukena igav vahetusõpilane, sest mul ei tule hetkel pähe ühtegi piinlikku olukorda. 

Mida sa kahetsed, mida oleksid tahtnud teisiti teha? Mida oleksid tahtnud veel teha, mida teha ei jõudnud?

Laura – Ma ei usu, et mul midagi tegemata jäi mida ma nüüd kahetseksin. Kõik, mida ma teha tahtsin said ka tehtud.

Zoja – Ma arvan, et oleksin tahtnud kohtuda õpilastega ka teistest riikidest peale Itaalia. Tahtsin teisel semestril rohkem Hispaaniasse reisida, kuid koronaviiruse tõttu ei saanud ma seda teha.

Mida jäid igatsema?

Laura – Hollandlasi. Hollandlased pugesid mulle väga sügavale südamesse. Alustades mu kooliõpetajatest ja lõpetades mu naabritega – kõik nad on siiamaani väga armsad mulle.

Zoja – Muidugi inimesi. Igatsen väga kõiki sõpru keda seal kohtasin. Ma tunnen oma naabritest puudust. Ma igatsen oma lemmikkohvikut. Ja muidugi tunnen puudust päikesest, mis paistis ja soojendas aastaringselt. Sellest linnast on saanud minu teine ​​kodu ja ma igatsen seda just nagu igatsen oma päris kodu.

Kuidas said hakkama üksinda välismaal elamisega? Mida tegid kui tekkis koduigatsus? Kuidas seda leevendasid?

Laura – Ma elasin koos enda vahetusperega, nii et kordagi päris üksinda ma ei olnud. Kui mul tekkis koduigatsus, siis leidsin ma endale võimalikult palju tegevust, et mõtted mujale viia.

Zoja – Piisavalt lihtne. Mulle meeldib väga reisida ja ma reisin alati üksi, seega see ei olnud minu jaoks uus kogemus.. Sain aru ja aimasin, mis mind ees ootab. Lisaks kõigele leidsin väga kiiresti sõbrad, kellega sain alati rääkida kui mind midagi häiris. Alati, kui koduigatsus tekkis, helistasin perele ja sõpradele. Erinevatel kuudel tulid mulle vanemad, õde ja sõbrannad külla. Tulin koju jõulupühadeks ja tundsin Eestis olles igatsust Zaragoza järele.

Kas ja kuidas mõjutas vaheaasta sinu vaimset tervist?

Laura – Eks see ikka mõjutas. Ma muutusin vaimselt palju tugevamaks.

Zoja – Ma arvan, et vahetusaasta mõjutas minu vaimset tervist koju naastes. Vahetusüliõpilaste seas on väga populaarne termin “Post Erasmus Depression”.See on periood, kui koju naastes tunnete pidevat igatsust kõigi järele, kellega välismaal õppides kohtusite. Teil on pidevalt erinevad mälestused ja soovite sinna tagasi minna, soovite aega tagasi kerida.

Too välja 3-5 põhjust, miks peaks vahetusaastale minema?

Laura – Vahetusaasta on üüratu kogemus mis õpetab sind ennast paremini tundma, teisi inimesi paremini tundma, see on midagi mida õpikus ei ole ja koolis ei räägita ning ülikoolid ja tööandjad hindavad seda kõrgelt. 

Zoja – Sest see on uskumatu kogemus! Te on võimalus kohtuda tohutu hulga inimestega erinevatest riikidest. Õppida nii palju uusi asju erinevate kultuuride kohta ja samuti on see väga hea võimalus oma võõrkeelte oskusi täiendada. See on huvitav võimalus võrrelda meie haridussüsteemi teiste riikide haridussüsteemidega, et teha oma järeldused. Ja muidugi on need uskumatud, toredad mälestused kogu eluks!

Too välja 3-5 põhjust, mis takistavad vahetusaastale minemist?

Laura – Hirm läbikukkumise ees, finantsiline seis ja hirm jääda klassi kordama.

Zoja – Alguses kardetakse et ei suuda teises keeles õppida. Kardetakse, et ei leia sõpru. Muidugi on üks olulisemaid probleeme finantsküsimus. Samuti võib alguses kogu dokumentide esitamise protsess tunduda keeruline aga tegelikult pole kõik üldse nii keeruline ja hirmutav kui alguses võib tunduda!

Lisainfot vahetusaasta kohta saab leida www.yfu.ee või siis külastades YFU Eesti Infotunde. Üliõpilased saavad infot leida oma kooli kodulehelt. 

See artikkel on valminud Noorsootöö nädal 10 raames, mis toimub 23.-30.november. Vaata rohkem noorsootoonadal.ee

Loo koostas sisuloome tiimi liige Doris Tepp

 

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus