Lasteombudsman: Mida teha, kui sind kiusatakse?

  • Kui leiad, et sind kiusatakse, siis pea meeles: kellelgi ei ole õigust sind kiusata! Isegi siis, kui kiusaja ütleb, et oled ise süüdi või see on ju ainult nali, ei õigusta see sinu kiusamist! Kiusamine on igal juhul VALE!
  • Kui tunned kiusamise tõttu, et oled saamatu, väärtusetu või ise süüdi, siis tea, et kiusaja just seda tahabki. Ainult nii saab tema end tunda tugeva ja tähtsana.
  • Vahel on ka kiusajal endal mõni probleem või ebakindlus, mida ta kiusamisega varjata püüab (nt laps, keda kodus liiga karmilt karistatakse, võib seda koolis kaasõpilaste peal välja elada “tehes neile tagasi” kodus kogetut).

Kuidas toimida?

  1. Jää rahulikuks! Alustuseks võid proovida kiusajast mitteväljategemist. See lahendus töötab siis, kui kiusaja alles proovib, kas sind on võimalik kiusata ja närvi ajada. Kui kiusaja juba tegutseb või sind lausa füüsiliselt ründab, ei pruugi see enam aidata.
  2. Mine ära! Kui võimalik, lahku kiusaja juurest. Väldi olukordi ja kohti, kus kiusaja sind tavaliselt ründab või mis on inimtühjad. Hoia teiste, eriti täiskasvanute ja õpetajate, lähedusse. Teiste juuresolek võib kiusajat pidurdada. Kui kiusamine leiab aset kooliteel, mõtle, kas saaksid minna mõnda teist teed pidi kooli ja koolist koju.
  3. Ütle, mis sulle ei meeldi! Anna kiusajale rahulikult ja selgelt teada, et sulle ei meeldi see, mida ta teeb ja ta peab lõpetama, seejuures kasuta konkreetseid sõnu nagu “lõpeta!”, “jäta järele!”, “mul on valus!”.
  4. Vasta nalja või kavalusega! Näiteks, kui keegi sõimab sind lehmaks, täna teda komplimendi eest, sest teadupärast on lehmadel väga ilusad tumedate pikkade ripsmetega silmad. Tavaliselt satub kiusaja sellise vastuse peale segadusse. Huumor on üks tõhusamaid viise kiusaja relvituks tegemisel, aga ka üks keerulisemaid. Sageli ei pruugi kiusamise all kannatajal endal koheselt häid mõtteid tulla. Siin võib olla abiks usaldusväärse inimesega nõu pidamine.
  5. Räägi kiusamisest kellelegi! Leia keegi, keda usaldad, soovitavalt täiskasvanu. Räägi talle, mis toimub. Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enese õiguste eest seismine! Rääkimine aitab hirmutavast olukorrast paremini aru saada ja raskete tunnetega toime tulla. Ainult oma muret jagades teab teine inimene sulle tuge pakkuda ja aidata sul välja mõelda, mida sa saaksid kiusamise lõpetamiseks veel ära teha. Oluline on, et inimene, kellele otsustad rääkida, austaks sinu soovi, kui palud tal sinuga nõu pidamata olukorda mitte sekkuda. Need, kellele otsustad rääkida, võivad reageerida erinevalt. Kui keegi ütleb sulle: “Sa oled ise süüdi!” või “Mis ei tapa, teeb tugevaks! Kannata ära!”, siis tea, et see ei ole nii! Vahel on ka täiskasvanud teadmatuses kiusamise tegelikust olemusest ja selle tagajärgedest. Seetõttu on hea, kui räägid kiusamisest ka koolipsühholoogile või sotsiaalpedagoogile – nemad on õppinud kiusamise all kannatavaid õpilasi aitama.
  6. Küberkiusamise korral salvesta kiusaja saadetud sõnumid ja veebipostitused, hoolimata soovist kõik haigettegev kiiresti olematuks muuta. Nii saad kiusaja peatamiseks esitada salvestused politseile. Lisaks saad nõu ja abi paluda veebikonstaablilt (www.politsei. ee/ et/nouanded/veebikonstaabel), kelle ülesanne on aidata lastel ja noortel internetis turvaliselt tegutseda.
  7. Helista lasteabi telefonile 116 111! Kui sul ei ole ühtegi lähedast, kellele kiusamisest rääkida, siis helista lasteabi telefonile. Nemad oskavad sind aidata ja sulle nõu anda.
  8. Teavita politseid! Kui tegemist on väga tõsise kiusamisjuhtumiga, võib olla vajalik pöörduda politseisse. Seda võid sa teha ise, helistades politsei hädaabi numbril 110, või palu helistamisel vanemate või õpetaja abi. Politseisse pöördumine ei ole häbiasi, vaid oluline viis oma õiguste eest seismisel!

Kasutud või lausa ohtlikud soovitused

Vahel võidakse sulle anda soovitusi, mis ei pruugi sind aidata. Näiteks: “Kannata ära!”, “Küll läheb mööda!”, “Mis ei tapa, teeb tugevaks!” , “Kiusamine on normaalne, kõiki kiusatakse!” või “Tee vastu, ega sa mingi nõrguke ei ole!”. Vaikselt kannatamine ja lootmine, et kiusamine lõpeb iseenesest, ei anna tulemusi. Pikalt kannatamine jätab hoopis sinu tervisele tõsise jälje. Vastuhakkamine on aga väga ohtlik lahendus. See toimib ainult siis, kui tead kindlalt, et oled tegelikult kiusajast üle ja sul on piisavalt poolehoidjaid. Teisel juhul võib see kiusamist hoopis suurendada, sest kiusaja võib sinult vastuhakkamist oodatagi või õigustada sellega oma edasist tegevust. Võib ka juhtuda, et lubamatu käitumise pärast saad karistada hoopis sina, mitte kiusaja.

KELLELGI EI OLE ÕIGUST SIND KANNATAMA PANNA JA SUL ON MITMEID HÄID VÕIMALUSI ENDA EEST SEISMISEKS!

Koostatud Lasteombudsmani „Kool kiusamisest vabaks“ allikate põhjal

Loe veel sarnasel teemal: