Lubad endale, et hakkad hommikuti jooksmas käima. Või lubad endale, et loed iga päev vähemalt 20 lehekülge raamatut. Või tahad vähem lisatud suhkruid süüa, ka plaanid kõik kodutööd ära teha. Eesmärke seades või uusi harjumusi sisse juurides kipuvad südamesse teatud õhin, tahe ja motivatsioon saavutada. Nii panedki enne kooli jalga jooksujalatsid, bussis haarad kätte raamatu ja suhkru asendad puuviljadega.
Elu hakkab justkui paremuse poole liikuma ja usk enesesse suureneb. Raamatuid koguneb pealaekasse aina rohkem, füüsiline tervis on etem, tunnistusel lebavad paremad hinded. Mida aeg aga edasi veereb, seda enam kaob esialgne vaimustus, poelettidel isutavad moosipallid ja hommikul ihkaks kauem magada. Nii vajuvad ajapikku eesmärgid ja head harjumused unustusehõlma.
Ühel hommikul istud laua taga ja sööd hommikusööki, milleks on kaks šokolaadisarvesaia. Jooksujalatsid on juba kolm nädalat tolmu kogunud ja kolme tunni pärast on matemaatika kontrolltöö, milleks sa ei õppinud. Pistad krõbisevat croissanti muudkui suhu ja mõtled, kuhu võis küll haihtuda ind saavutada ja elu parandada. Oled langenud tagasi kohta, kust alustasid ja püstitatud eesmärkidest vähem hoolida justkui ei saakski.
Miks kadus motivatsioon ja kus on probleemi juur?
Esmapilgul võib tunduda, et kõik on motivatsioonilanguse süü, ent tegelikult peitub põhjus järjepidevuses ja enesedistsipliinis. Veebiajakiri Medium toonitab, et kuna motivatsioon muudkui tuleb ja läheb, on sihtide saavutamise võti just pühendumuses. Õnneks pole enesedistsipliin kaasasündinud, vaid õpitav omadus, mistõttu saab nii 60aastane maratonijooksja kui 15aastane õpilane saavutada südamesoovid, kui vaid õppida selgeks antud salajane edu valem – enesedistsipliin.
Motivatsioon on eesmärkide saavutamiseks ebausaldusväärne vahend, seevastu enesedistsipliin aga vankumatu. Motivatsioon on justkui minna lihtsama vastupanu teed ja spikerdada mõnes kontrolltöös. On võimalus, et lööd läbi ja saad hindeks ‘’5’’, ent sama suur on ka šanss, et jääd vahele või kukud läbi. Ennast distsiplineerida on nagu õppida tööks: ehkki keerukam ja nõuab rohkem vaeva, ei saa vahele jääda ja tõenäosus, et lööd läbi, on palju pirakam.
Mis on enesedistsipliin?
Collins Dictionary defineerib: ‘’Enesedistsipliin on võime ennast kontrollida ja panna end pingutama või mõnel viisil käituma, ilma, et oleks vaja kedagi, kes ütleks kuidas käituda.’’ Kuidas end distsiplineerida? Kuidas saavutada enda seatud eesmärgid, kuidas tagada, et jooksujalatsid nurka ei jääks ja et moosipallid vitriini istuma jääksid?
Appi tõttab ajakiri Forbes, mis on loetlenud sammud saavutamaks enesedistsipliini.
1. Tea enda tugevusi ja nõrkusi.
Eneseteadlikkus on võimas vahend, et avardada enda mugavustsooni ja sellest välja murda. Tuleb vaid välja selgitada enda tugevused ja nõrkused. Üks viis on need lihtsalt paberile kirja panna, et teatud selgust saavutada. Nõrkused tuleb võtta käsile, et saavutada enda üle rohkem kontrolli.
2. Eemalda kiusatused.
Kuna antud nipp kõlab nii lihtsalt ja loogiliselt, on see ka üks efektiivsemaid. Kui tahad olla tervislikum ja rämpstoit on kiusatus, tuleb kõik maiustused lihtsalt silme eest minema saada. Mida vähem on segavaid faktoreid, seda keskendunum sa enda eesmärkidele oled. Hoia halbadest harjumustest eemale.
3. Sea endale selged eesmärgid ja kindel teostusplaan.
Kui soovid saavutada suuremat enesedistsipliini, peab sul olema kindel visioon, mida ihkad saavutada, justkui nagu iga eesmärgigi puhul. Samuti pead enda jaoks välja selgitama, mida tähendab edu sinu jaoks. Kui sa ei tea kindlalt, kuhu suunas triivid, on lihtne kaotada teed. Kui sead eesmärgiks kõik kodutööd ära teha, ent ei seosta antud eesmärki ühegi suurema sihiga, nagu suurepärased riigieksamite tulemused või pääs heasse ülikooli, tekib viimaks kodutöid tehes mõtteisse küsimus: ‘’Aga milleks see kõik?’’ Niisiis peab eesmärk olema selge ja samuti on suureks abiks kindel teostusplaan, mille on arukas märkida kasvõi päevikusse, paberile, et selgust saavutada.
4. Harjuta igapäevast usinust.
Kuna enesedistsipliin ei ole kaasasündinud anne, vaid õpitud oskus, läheb selle omandamiseks parajalt aega. Iga päev tuleb harjutada ja korrata, enesekontroll peab saama harjumuspäraseks. Nagu ka eelmises punktis, tuleb siin abiks kindel plaan, kuidas argipäeva paigutada usinuse harjutusi. See võib olla kas igapäevane 10-minutiline jooga, 20 lehekülge raamatust või hoopis sissekanne päevikusse.
5. Loo endale uued harjumused ja rituaalid.
Nagu eelmises punktis jutuks tuli, on arukas suur tükk murda väikesteks ja alles see seejärel alla kugistada. Ühekorraga tervet enda elu muuta on igaühe jaoks liiga priske ülesanne, mistõttu on targem esialgu keskenduda ühele-kahele eesmärgile, need sammhaaval endale kirja panna ja seejärel hakata saavutama. Kui soovid olla parem matemaatikas, võid iga õhtu lahendada üks-kaks ülesannet. Ja kui su mõtteviis ja käitumine viimaks muutuma hakkavad, saad vaikselt eesmärke ka juurde hakata lisama.
6. Muuda ära enda arusaam tahtejõust.
Kui usud, et sinu käsutuses on üksnes määratud arv tahtejõudu, piirad end liialt. Kui inimene arvab, et ei saa hakkama, on tõenäoline, et ta ei saagi. Kui aga võtta üle mentaliteet piiramatust tahtejõust, arened kiiremini, saavutad rohkem ja oled vaimselt võimas. Uskudes, et võid saavutada mida tahes, pürgid kaugemale ja kõrgemale.
7. Andesta endale ja liigu edasi.
Isegi, kui plaan on paberil ja kõik peaks justkui toimima, pole läbikukkumine välistatud. See on inimlik ja seda juhtub – elu koosneb õnnestumistest ja ebaõnnestumistest. Võti on püsti tõusta, küsida endalt miks nii juhtus ja liikuda edasi. Ära lase endal laskuda süütundesse, frustratsiooni, vihasse. Need emotsioonid vaid tõmbavad su sügavamale alla ja ei lase õnnestuda. Kui eile ei jõudnud jooksma, mine täna! Kui said halva hinde, õpid järgmine kord rohkem! Ebaõnnestumistega tuleb leppida, vaid nii saab edasi pürgida.
