Kuidas tunda ära poliitpropaganda või alusetud lubadused?

2019. aasta toob Eestis kahed valimised – märtsis Riigikogu ning mai lõpul Euroopa Parlamendi valimised. Eesti Noorteühenduste Liit kogus novembris projekti “Noored Otsustajad” raames üle Eesti gümnasistidelt küsimusi seoses valimistega. Noorte küsimustele on nüüd vastused olemas! Küsimustele jagab vastuseid näitleja ning (video)blogija Märt Koik.



Poliitpropaganda on tahe muuta kellegi arvamust või hoiakuid eesmärgiga panna ta käituma soovitud eesmärgi nimel. Näiteks mõjutada sinu arvamust Rail Baltica rajamise suhtes – selgitada sulle kas vastavalt positiivseid või negatiivseid omadusi. Esitades poolikuid fakte või suuri numbreid, mis tegelikkuses mingit tähtsust ei oma ega reaalsusega ei arvesta.

Kui sa oled saanud kunagi mõne müügikõne või kohanud müügiesindajaid kaubanduskeskustes, kes püüavad sulle paremat telepaketti või mõnd järjekordset pensionifondi maha müüa, siis need on õpikunäited osavast veenmisest ning isegi manipuleerimisest. Poliitilises kontekstis võivad need võtted olla kas lihtsamad – stiilis “tule anna mulle oma hääl, sest ma luban sulle seda” – või veelgi varjatumad – stiilis “kandidaat räägib sõbralikus stiilis oma ning enda erakonna saavutustest, mis tundub kõik vägagi mõistlik ning lisab jutu sees ka paar olulisemat lubadust, mis tunduvad sulle kõnekad ning vestluse lõpuks jääb sul temast igati sümpaatne mulje ning soov ka tema poolt hääletada”.

Enne eelmisi valimisi võttis Haridus-ja Teadusministeerium koos Eesti Noorteühenduste Liidu ja Õiguskantsleri Kantseleiga vastu leheküljejagu põhimõtted, mis on koolikeskkonnas valimiste eel lubatud ning mis mitte. Näiteks ei ole oodatud poliitikute üksikud külastused vahetult enne valimisi, kus nad oma elukutsest räägiksid. Samuti ei ole lubatud kooli territooriumil valimisnänni jagada või aktiivset reklaami teha. Kui sa märkad midagi sobimatut, siis anna sellest teada näiteks Eesti Noorteühenduste Liidule poliitikudlubavad.ee leheküljel “Teata rikkumisest”.

Seda, kas lubadus on alusetu või mitte, saab ilmselt öelda enne järgmiseid valimisi. Siis on võimalik veenduda kas konkreetne lubadus viidi ellu või mitte. Kuid lisaks sellele on mõned tunnused, mille järgi märgata populistlikke ehk rahvale meelepäraseid ning populaarseid loosungeid või lubadusi. Teisisõnu midagi, mille teha lubamine tooks paljude valijate toetuse erakonnale.

Esmalt mõtle, kas neid lubadusi saab üldse rahaliselt teostada. Neljarealist Tallinn-Tartu maanteed on lubatud julgelt üle kümne aasta. Ometi tehakse iga paari aasta järel valmis uus mõne kilomeetri pikkune lõik. Tee täies pikkuses ehitamine maksab ja mitte vähe ning kui keegi lubab selle ära teha järgmise nelja aasta jooksul – see on võimalik ohukoht.

Teiseks – vastandumine eliidi ja rahva vahel. Viimastel valimistel on osalenud erakondi, kes lubavad lõpetada rahva raha põletamise eliidi poolt ning hakata lõpuks teostama rahva võimu nii nagu rahvas seda paremaks peab. Läbivalt rahva otsustusõiguse ning rahva osalemise rõhutamine kõlab ju hästi, ent kuniks meil on esindusdemokraatia, kus rahvas valib omale esindajad, on seesugune lähenemine pigem näiline. Üldjuhul ei räägita, kes on see rahvas, keda rohkem kaasatakse – on need erakonna aktivistid piirkondades, terve maakonnajagu elanikke, Lauluväljaku täis rahvast. Kuidas neid kaasatakse ning mis eesmärgil.

Kuni pole vastuseid neile küsimustele on tegu kolmanda ohutunnuse ehk lihtsustamisega. Suurtele probleemidele väga lihtsate lahenduste pakkumisega. Jällegi – ühtpidi hea, sest kõikvõimalikud direktiivid, regulatsioonid ning eeskirjad kõlavad juba mõistetena eemaletõukavalt. Lihtsus ning konkreetsus peaksid mõjuma meeldivamalt, kuid võivad samas vähendada probleemi olulisust.

Ning neljandaks – emotsionaalsed loosungid ning kriisi õhutamine. Kui kogu kampaaniasõnum seostub vastuoludega ühiskonnas ning ainsad lubadused senise süsteemi lõhkumise ning ära lõpetamisega, siis on see ohumärk. See ei tähenda, et praegused jõud oleksid head ning uued tulijad halvad – pigem on selline lammutamise soov lühinägelik, mis ei soosi stabiilsust. Muutused on head kui neid teha läbimõeldult ning strateegiliselt. Järsk suunamuutus võib viia hoopis vastupidise tulemuseni.


Rohkem infot leiab veebilehelt #poliitikudlubavad, kus leiad Valijakooli videod, erakondade profiilid (ülevaade nende maailmavaatest ja lubadustest) ning võimaluse teatada rikkumisest.

#Poliitikudlubavad on osaks Eesti Noorteühenduste Liidu projektist “Noored Otsustajad”, mille eesmärgiks on pakkuda kaasavat ning harivat kogemust 16-19-aastastele noortele seoses 2019. aasta valimistega. Projekti elluviimist toetavad Noorteagentuur Erasmus+ programm ning Eesti Noorsootöö Keskus.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus