Kuidas õppida „ei“ ütlema?

Vahel anname nii teistele kui ka iseendale liiga palju lubadusi või lubame midagi sellist, milles me hiljem enam kindlad pole. Kas tuleb tuttav ette, et sul on mitmeid kohustusi ja ülesandeid, kuid ikka võtad endale lisakohustusi juurde ja enam ei tea, kuidas kõikide asjadega hakkama saada?

Oma arvamuse avaldamine ja seisukohtade väljendamine algab juba lapsepõlves ning mida aeg edasi, seda enam peaks iseenda eest seismine olema loomulik osa elust. Kuid miks muutume me tihti ebakindlaks ja ikkagi ei julge õiges kohas ja õigel ajal „ei“ öelda?

Meid võivad mõjutada halvad kogemused, kaaslaste surve ja soov teistele meeldida. Vahel mõtleme, et teeme teistele ainult head erinevate asjadega nõustudes ja lubadusi andes, kuid hiljem kannatame ise koguneva pinge, ebameeldiva tunde või väsimuse korral.

Oma seisukohtade ja arvamuse välja ütlemine on suuresti seotud enesekehtestamisega. Enesekehtestamine aga tähendab seda, et sul on alati õigus oma arvamusele kindlaks jääda ja sa ei pea tegema seda, mida teised arvavad või tahavad. Enesekehtestamisega käib käsikäes ka enesekindlus, mis kasvab ajas läbi selle, kui julged oma arvamuste ja seisukohtade eest seista. Seda nii oma pere kui ka sõprade ja  kaaslaste seltsis olles.

Vahel kardame ka oma kaaslastele „ei“ ütlemisega teha haiget või neid solvata. Näiteks kui sinu hea sõber palub sinult midagi ja sa ei taha teda alt vedada, sest kardad sõprust kaotada või talle haiget teha – tundub ju lihtsam öelda „jah“. Kuid enamasti on selliste ebameeldivate tunnetega seotud sõprussuhted pigem haprad ja võivadki kergesti puruneda.

Mõned nipid, kuidas saada hakkama „ei“ ütlemisega:

  • Ole enesekindel ja mõtle eelkõige iseendale. Mõtle, mida ja kuidas sa oma otsusega just iseennast mõjutad. Kas sul jagub aega ja kas see on ikka sinu jaoks?
  • Võta vajadusel mõtlemisaega ja otsusta hiljem. Sa ei pea vastama kiiresti ja kohe, võid alati paluda mõtlemisaega ning otsustada hiljem.
  • Ole keeldumisel napisõnaline ja ütle lihtsalt EI. Väldi „ma ei peaks…, ei tohiks…“ kasutamist. Anna selge vastus ja pigem ära keeruta või anna katteta lubadusi.
  • Kui sinu otsust ignoreeritakse, lõpeta suhtlemine. Juhul, kui sinu otsust ei austada ja sellest ei tehta välja, on mõttekam suhtlus lõpetada, sest see pole ühegi osapoole suhtes aus.
  • Väldi süütunnet, isegi kui teed oma kaaslasele otsusega haiget. Mõtle eelkõige iseenda peale ja sellele, kuidas erinevad tegevused või kohustused võivad sind mõjutada. Haiget saamine ja solvumine on enamasti mööduv tunne.

Loe enesekehtestamise kohta rohkem siit.


Koostatud
Tudengiveeb allika põhjal

Loe veel sarnasel teemal: