Kuidas olla õnnelik?

08.01.2022
Maris Praats, sisuloome tiimijuht

Raskusi perekonna, sõprade, naabrite või kooliga võib ette tulla kõigil. Probleemid panevad meid tundma ennast kurvalt, murelikult, vihaselt või närviliselt. Tihti tekib mitu muret korraga ja siis on eriti raske hakkama saada. Kui probleemiga tegeleda, leiab enamasti lahenduse ja saadud kogemused aitavad sul toime tulla ka edaspidi. Raskuse ületamine tekitab alati rõõmu ja heameelt.

Nipid murede vähendamiseks

Keerulise olukorra lahendamine ei pruugi alati kohe õnnestuda, aga siiski on mõned nipid, kuidas murede mõju enda jaoks võimalikult väikeseks muuta:

Hoia sidet pere ja sõpradega. Lähedaste inimeste hoolimine paneb sind tundma, et kuulud kuhugi. Kui silmast silma kokku saada pole võimalik, suhtle telefoni, interneti või kirja teel. Tõmbu eemale neist inimestest, kellega suhtlemine ei mõju sulle hästi.

Räägi oma tunnetest. Rääkimine ei ole nõrkus, vaid märk sellest, et kannad oma vaimse heaolu eest hoolt. Kui sa ei oska oma enesetunnet väljendada ühe sõna või lausega, kasuta mitut. Oma tunnetest rääkimiseks ei pea sa lähedastega eraldi maha istuma, seda võib teha teiste tegevuste käigus, näiteks koos sportides.

Sea endale eesmärgid. Koosta realistlik plaan asjadest, mida elult soovid ja mis võiksid sind õnnelikuks teha. Kui sa tead, millist elu endale tahad, siis sul on, kuhu pürgida. Aeg-ajalt tasub eesmärgid üle vaadata, sest soovid ja vajadused võivad aja jooksul muutuda.

Küsi vajadusel abi. Kui oled väsinud, kurnatud või õnnetu ja tunned, et ei tule oma muredega ise toime, siis küsi abi. Võib-olla suudab sind aidata mõni pereliige või sõber. Abi võid saada ka sarnase probleemiga inimeste toetusgrupist internetis. Nõu ja abi võid küsida ka oma perearstilt või koolipsühholoogilt.

Hooli endast ja teistest!

Aktsepteeri ennast sellisena, nagu oled. Me kõik oleme erinevad: mõni teeb head nalja, mõni on parem matemaatikas, mõni jookseb kiiremini. Ära püüa kedagi matkida või kellelegi sarnaneda, ole uhke iseenda üle. Küllap tead oma nõrkusi, kuid tunnusta ka oma tugevaid külgi.

Hooli teistest. Teisi aidates tunned ka ennast vajalikuna. Sinu enesehinnang tõuseb ja hakkad maailma nägema uue nurga alt. Ka lemmiklooma eest hoolitsemine parandab enesetunnet ja aitab sul teiste loomaomanike seast sõpru leida.

Naudi praegust hetke. Rõõmusta selle hea üle, mis toimub praegu su elus, mõtle vähem minevikus toimunud halvale ja ära liialt muretse tuleviku pärast.

Leia aega iseenda jaoks!

Liitu mõne huviringiga. Huvialaga tegelemine juhib mõtted muredelt eemale ning annab võimaluse olla turvalises ja toetavas keskkonnas. Huviringist võid leida ka uusi sõpru, kes sind mõistavad ja toetavad.

Söö tervislikult. Söögi ja meeleolu vahel on otsene seos. Kui sööd tervislikku ja täisväärtuslikku toitu, siis tunned ennast paremini.

Liigu. Jalutamine, kodutööde tegemine või sport – igasugune füüsiline aktiivsus tõstab su enesetunnet, enesehinnangut ja keskendumisvõimet ning parandab und.

Puhka ja lõõgastu. Vajalik paus võib olla nii viieminutiline vahe kodutööde tegemisel, pooletunnine lõunapaus koolis kui ka nädalavahetuseks maale sõitmine. Vahel on hea ka lihtsalt mitte midagi teha.

Tegele sellega, mis meeldib. Mis kisub sind niimoodi kaasa, et kaotad ajataju? Põnev ja rahuldust pakkuv tegevus aitab stressi vähendada, enesehinnangut tõsta ning meeleolu parandada

Allikas: noortele suunatud alkoholi info portaal.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus

Send this to a friend