fbpx

Küberjuhtumi korral tõendite võtmine

14.02.2022
Liis Enson, noorteinfo peaekspert

Nii nagu tavaelus, võib ka online-keskkondades mõnikord inimeste vahelises suhtluses ette tulla olukordi, mis ei ole alati meeldivad. Võime sattuda nägema midagi, mis on meile ebameeldiv või millest soovime teavitada politseid. Selleks, et juhtumi sisust saadaks üheselt ja kiiresti aru, on oluline, et me edastaksime võimalikult selget teavet ja säilitaksime tõendid, kui on vaja kuriteokahtluse puhul asja edasi uurida.

Üldine reegel online-suhtluses millegi ebameeldiva või ebaseaduslikuga kokku puutudes on – märka, blokeeri, raporteeri ja jaga muret. Näiteks raporteerida ja blokeerida saab e-kanalis ebameeldivat sisu või isikut. Oma murest saab rääkida (lapse)vanema, veebikonstaabli, õpetaja või mõne muu usaldatava täiskasvanuga. Lisaks raporteerimisele ja blokeerimisele on võimalus teha ka avaldus politseisse kriminaalmenetluse alustamiseks. Praeguses õpetuses keskendume sellele, kuidas häiriv või ebaseaduslik sisu fikseerida ja vajadusel õiguskaitseorganeid teavitada. Oluline on mõista, et kui on vaja kasutada internetis olnut tõendusmaterjalina, siis tuleks alustada tõendite võtmisest ja alles siis liikuda edasi raporteerimise juurde. 

Tõendite fikseerimine

Tõendile kehtivad reeglid. Eelkõige on oluline, et oleks tagatud tõendi puutumatus. Kui me räägime ekraanipildist ehk kuvatõmmisest kui tõendist, siis on oluline, et kuvatõmmiselt oleks võimalik tuvastada:

  • keskkond, kust postitus või sõnumivahetus pärineb;
  • postituse tegija või sõnumi saatja (s.o kasutajanimi antud keskkonnas);
  • postituse tegemise aeg või sõnumi saatmise aeg (kuupäev ja kellaaeg);
  • postituse või sõnumi sisu. Kui postitus või sõnum ei mahu ühele ekraanipildile, siis peab olema üheselt selge, et tegemist on sama postituse või sõnumiga.

Nagu eespool öeldud, siis oluline on, et ekraanitõmmisel oleks olemas andmed, mis võimaldavad hiljem veenduda, millise kasutaja poolt, millises keskkonnas ja millal ning milline postitus tehti või sõnum saadeti. Kõige lihtsam ja kiirem viis eespool nimetatu fikseerimiseks on teha ekraanipildid. Võib ka nii juhtuda, et ekraanipilti tehes postitus või sõnum ei mahu ühele pildile. Siis tee mitu pilti, aga tee seda nii, et igal uuel pildil oleks näha eelmise pildi teksti viimane rida. Siis on selgesti aru saada, et tegemist on sama postituse või vestluse jätkamisega. Nii nutitelefoni kui arvutiga saab salvestada ka ekraanivideot ja see sobib sama moodi tõendiks. Eriti kui juhtum on seotud mõne videoga (näiteks TikTokis), siis seda ongi videona mõistlikum salvestada. Kuid kindlasti jälgi ka ekraanivideo tegemisel samu reegleid, mis olid olulised ekraanipiltide puhul.

Juhul kui sa arvad, et tegemist võib olla kuriteoga, näiteks on keegi kasutanud sinu identiteeti või on saadetud sulle ahistavaid sõnumeid, siis räägi asjast oma vanemaga, kes aitab pöörduda avaldusega politsei poole. Avaldusega politsei poole võid sa ka ise pöörduda, kuid alati on parem, kui mõni täiskasvanu aitab sul vormistada avaldust politseile. Infot avalduse koostamiseks ning selle kohta, kuidas ja millal politsei poole pöörduda, saad veebiaadressilt www.politsei.ee/et/juhend/politseile-avalduse-esitamine. Küsimuste korral saad abi ka veebipolitseilt.

Pikema juhise leiate www.targaltinternetis.ee.

Materjali on koostanud projekti „Targalt internetis” meeskond.

Artikkel on avaldatud 2022. aastal.

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus