Kas tead, et krüptoraha või loodud NFT (ingl. k non-fungible token) müügist saadud tulu tuleb eraisikul deklareerida ja maksta tulumaks?
Levinud tulu teenimise viisiks on krüptorahaga kauplemine, mil tulu saadakse krüptoraha hinna muutustest. Tulumaksuseaduse tähenduses on krüptoraha vara, mis tähendab, et krüptorahaga tehtud tehing, millest eraisik saab kasu, tuleb tuludeklaratsioonis deklareerida. Kasu arvutatakse ostu- ja müügihinna vahena või vahetamisel vastu saadud vara hinna ja vahetatava krüptoraha ostuhinna vahena. Saadud kasult arvestatakse tulumaks, mille määr on 20%.
- Näiteks: Mari ostis ühe Bitcoini hinnaga 35 000 eurot ja müüs selle hinnaga 37 000 eurot. Mari sai kasu 2000 eurot (37 000 – 35 000), millelt arvestatakse tulumaks 400 eurot (2000 * 20%).
Oluline on meeles pidada, et deklareerida tuleb ka need kasumlikud tehingud, kus krüptoraha vahetatakse teise krüptoraha vastu, st kasu teenitakse ilma, et pangakontole laekuks tavavaluutat.
Kuna krüptoraha ei ole tulumaksuseaduse mõistes väärtpaber, siis tehingutest saadud kahju ei arvestata ja ei deklareerita. Samuti ei saa tulumaksukohustuse edasilükkamiseks kasutada investeerimiskontot.
Kui tulu sai alaealine, siis tuleb see samuti deklareerida. Alaealise eest esitab tuludeklaratsiooni tema vanem või eestkostja. Lapsevanema tuludeklaratsioonis arvesse võetavat lapse maksuvaba tulu vähendatakse lapse aastatulu võrra.
Maksukohustus tekib ka krüptorahas kaupade ja teenuste eest tasumisel, juhul kui on saadud kasu.
- Näiteks: Jaakobil on 1 Ether, mille ta ostis 500 euro eest. Kaks aastat hiljem ostab Jaakob selle 1 Etheri eest kaevuri. Kuna kaevuri ostmise hetkel on 1 Etheri hind 3400 eurot, siis Jaakob sai ostutehingust kasu 2900 eurot (3400 – 500).
Veel üks tegevus, mis on seotud krüptorahaga, on krüptoraha kaevandamine. Siin on oluline jätta meelde, et krüptoraha kaevandamist käsitletakse Eestis ettevõtlusena. Ettevõtluse käigus saadud tulu on aga ettevõtlustulu. Ettevõtlustulu krüptoraha kaevandamisest tekib siis, kui kaevandamise eest saadud krüptoraha vahetatakse tavavaluuta või mõne muu krüptoraha vastu, samuti siis, kui kaevandatud krüptoraha eest ostetakse kaupu või teenuseid.
Saadud tulu tuleb deklareerida ettevõtlustulu deklaratsiooni vormil E. Kui eraisik ei ole ettevõtjana registreeritud, siis ei saa ta kaevandades tekkinud kulusid ettevõtlustulust maha arvata. Ettevõtlustulult tuleb maksta lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaks. Püsivalt kaevandamisega tegelemisel tuleb end registreerida äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) või tegutseda äriühingu kaudu.
- Näiteks: Peeter ei ole registreeritud ettevõtja ning otsustab kaevandada krüptoraha. Selleks ostab ta vajalikud seadmed ning rendib ruumi. Peeter tegeleb kaevandamisega üle poole aasta ning saab selle perioodi jooksul 10 Bitcoini. Peeter otsustab osta kaevandatud 0,1 Bitcoini eest uue graafikakaardi. Kuna graafikakaardi hind on 0,1 Bitcoini, ehk 2000 eurot, on see Peetri jaoks ettevõtlustulu, mille ta peab deklareerima tuludeklaratsiooni E vormi real 1.1.1.
- Kuna Peeter ei ole FIE ega tegutse äriühingu kaudu, siis ei saa ta kaevandamisega seotud kulusid (arvutitehnika, rent jne) maksustamisele kuuluvast summast maha arvata.
Passiivset tulu on võimalik teenida ka krüptoraha laenates (ingl. k staking), mille eest laenaja saab tasu (ingl. k staking rewards). Saadud tasu on intressitulu, mille eraisik peab samuti tuludeklaratsioonis deklareerima ja tulumaksu tasuma.
- Näiteks: Anna paneb stake’ima 15 Solana krüptoraha ning stake’imise tulemusel saab ta ühe Solana krüptoraha lisaks. Staking reward’i saamise hetkel on ühe Solana krüptoraha hind 28 eurot. Annal tuleb tuludeklaratsiooni real 5.6 deklareerida saadud 28 eurot kui intressitulu. Saadud intress maksustatakse tulumaksuga.
Kui 2018. aasta paistis silma ICO (ingl. k Initial Coin Offering) poolest, siis 2021. ja 2022. aastal pakuvad kõneainet NFT-d. NFT-d väljendavad unikaalsust näiteks tihti omandiõiguseid digitaalsele kunstile, virtuaalsele maatükile, hobusele, videole või muusikale. NFT soetamisel tuleks veenduda, mida ostetakse, millised õigused kaasnevad jmt. NFT-dega seonduvad maksuküsimused eeldavad juhtumipõhist lähenemist. Kui NFT kunstiteose looja müüb oma loodud kunsti NFT näol, siis saadav tulu on tema jaoks autoritasu, mis tuleb tuludeklaratsioonil deklareerida litsentsitasuna. Litsentsitasuna deklareerib teose autor ka tasu, mida ta saab igalt järgnevalt NFT-ga tehtud tehingult. Kui füüsiline isik ostab ja müüb NFT-sid eesmärgiga teenida tulu NFT hinna tõusust, kuulub saadud kasu deklareerimisele ja maksustamisele. NFT-dega ja krüptorahaga seostuvad ka mitmed mängud, mis toimivad põhimõttel „mängi ja teeni“. Eelkõige tuleb olla tähelepanelik ja jälgida tulu tekkimist mängudes, kus saadud NFT-d või krüptoraha on võimalik kasutada mängukeskkonnast väljaspool, sh vahetada tavavaluuta või mõne muu krüptoraha vastu.
Suurte tehingumahtude korral võib arvestuse pidamine olla eraisiku jaoks küllaltki mahukas ja aeganõudev. Turul pakutakse erinevaid tarkvarasid, mis teevad maksuarvestuse sinu eest. Paljud tarkvarad võimaldavad teha valikuid, mida arvutuskäigus arvesse võetakse. Seetõttu tuleb seadistused alati üle vaadata, et arvestuskäik oleks korrektne vastavalt Eesti maksuseadustele.
Selleks, et üldse maksuarvestust koostada, on tähtis tehinguandmete säilitamine. Tsentraliseeritud platvormidelt on võimalik saada tehinguinfo, samuti tuleb säilitada rahakottide avalikke võtmeid ja maksetega seotud dokumente. Dokumentide säilitamine on oluline, kuna soetamismaksumuse arvestamiseks peab soetamismaksumus olema dokumentaalselt tõendatud, kuid vajadusel ka Maksu- ja Tolliametile esitamiseks.
Nagu iga tegevuse puhul, tuleb ka krüptorahaga tegelemisel mõelda läbi, mis tegevusi tehakse, millised kohustused ja võimalused sellega kaasnevad ning valida sobivaim tegutsemise viis ja vorm.
Maksu- ja Tolliameti kodulehelt leiate pikema juhendi krüptoraha maksustamisest. Täiendavate küsimuste tekkimisel soovitame pöörduda meie poole e-kirja eraklient@emta.ee teel.
Artikli kirjutas Maksu- ja Tolliamet
