Kogemuslugu: tudengina on kõige lihtsam teha vabatahtlikku tööd

Noorteinfoportaali‌ ‌Teeviit‌ ‌2020‌ veebruarikuu ‌teemaks‌ ‌on‌ osalus, alapealkirjaga “Iga noor loeb”, milles tutvustame teile erinevaid külgi osalusest ning koolidemokraatiast. Seetõttu oleme teinud loo MTÜ AUH’iga, kes räägivad enda tegemistest ning organisatsiooni vajalikkusest.

MTÜ AUH (abivalmid, usaldusväärsed, hoolivad) lugu sai alguse 2009. aasta jaanuaris, kui seltskond Tartu tudengeid leidsid, et nad sooviksid koduta loomade varjupaikade heaks midagi ära teha. Tudengid ise kusjuures väga kirju taustaga – kes juurat õppimas, kes kunsti. Täpsem plaan oli käia varjupaigas abis, et koduta jäänud loomi sotsialiseerida ning vajadusel koguda annetusi, et toetada varjupaiga tegevust. Algas pikk tee, et saavutada usaldus Tartu varjupaiga töötajates ning algasid heakorrapäevad. Nende raames tehti heakorratöid, mida töötajad ise oma tiheda töögraafiku kõrvalt ehk ei jõudnud, kuid mida suurem seltskond suutis kerge vaevaga. Ürituse lõpuosas said osalejad võimaluse jalutada varjupaiga koertega või tegeleda kassidega. Lisaks on MTÜ AUH läbi viinud teise projekte – toidupank loomadele, jõuluannetuste üritused ja soovinud lemmikloomapidamise kohta infot jagada ka laatadel ning koolides. Jõudes ligi 100 liikmeni üle kogu Eesti oli MTÜ AUH aastaks 2013 saavutanud oma tipphetke. Seda kõike oli aga mõnevõrra keeruline hoomata – kuidas jagada tegevust neile, kes ei asu põhilises tegevuskohas, Tartus? Toimusid ka külastused teistesse Eesti varjupaikadesse, kuid ikka on jäänud põhiliseks Tartu varjupaik, kus MTÜ AUH seniajani heakorrapäevi korraldab. 

Imelisel kombel on ühingut üles leidnud üliägedad inimesed, kes on väga põnevaid koostööprojekte pakkunud. Üheks neist näiteks neiu, kes soovis oma massaažiõpingute algul teenitava tulu ühingule annetada. Väga ägedad olid ka match show’d Puhjas, mis andsid võimaluse nn krantsidele särada. MTÜ AUH on korraldanud ka kunstioksjone, kus on esinenud näiteks Laura Põldvere. Praegusel ajal on enimkorraldatav üritus siiski heakorrapäev, kuhu mõni kuu käib lausa võitlus vabade kohtade nimel ehk huvilisi on rohkem, kui tööd oleks pakkuda. Kaks korda aastas üritame korraldada ka suuremaid heakorrapäevi, just kevadel ja sügisel, et varjupaiga ala hooajaliselt korda teha. Enam ei ole suured heakorrapäevad piiratud just tudengitele, vaid tegelikult on oodatud kõik, kes vähegi täisealised (varjupaik võib siiski olla ohtlik koht ja seega on vajalik osaleja vastutusvõime) ja füüsiliselt üpriski võimekad. Lisaks on neil üritustel ka toitlustus, mis heade sponsorite toel on osalejatele vägagi meeltmööda olnud. Ühesõnaga üritame kogu füüsiliselt raske päeva osalejate jaoks võimalikult meelepäraseks teha.

Põhilised liikmed võivad kõik kinnitada, et tudengiks olemise ajal on kõige lihtsam teha vabatahtlikku tööd. Seda eelkõige selleks, et saada kogemusi, tutvusi, uusi sõpru või lihtsalt tuulutada oma pead. Kasvõi lihtsalt isiklikuks arenguks on vabatahtliku töö tegemine vajalik, sest enda kohta võib õppida nii mõndagi. Ja kui mõnes organisatsioonis ei õnnestu, siis järelikult antud organisatsiooni eesmärgid ei ühtinud vabatahtliku omadega ja tuleks leida endale teistsugune väljund.

Küsis Teeviit vabatahtlike sisuloome tiimijuht Maris Praats

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus