fbpx

Kogemuslugu Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimehe Kristin Pintsoniga

Noorteinfoportaali Teeviit novembri teemaks on noorsootöö võimalused. Peamiselt keskendume noorte osalusele ja ettevõtlikkusele. Seekord jagame Kristin Pintsoni kogemuslugu.  Artikkel on valminud koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga. 

Millega tegeleb Eesti Õpilasesinduste Liit?

Eesti Õpilasesinduste Liit on Eesti suurim noorteorganisatsioon ning peamiselt tegeleme Eesti õpilaste huvikaitsega. Meie igapäevaseks tööks on koostöö erinevate partnerite (nt Haridus- ja Teadusministeerium ja Haridus- ja Noorteamet) ja õpilasesindustega ning seeläbi Eesti hariduse kujundamine. Suuremateks ülesanneteks on veel ürituste korraldamine (nt hooajakoolid ja üldkoosolekud), liikmetele nõustamine ja neile tasuta baaskoolitusprogrammi pakkumine.

Vabatahtliku töö võimalusi on palju – miks valisid just selle?

Põhikoolis hakkasin õpilasesindusse kuuluma juba 4. klassist – nii see rada minema hakkas. Enam ma ei mäleta, miks ja kuidas nii noorelt õpilasesindusse sattusin. 8. klassis valiti mind asepresidendiks ja põhikooli lõpuklassis presidendiks.

Peale põhikooli lõpetamist, suvel, otsustasin minna Õpilasliidu suvekooli. See otsus oli täiesti juhuslik ja tehtud Facebookis nähtud reklaami põhjal. Seal polnud ees ootamas ühtegi tuttavat – mul polnud peaaegu et õrna aimugi, mis saama hakkab. Usun siiralt, et ju see oli saatus, mis mind sinna viis. Päris mitmed minu praeguse meeskonna liikmed olid samuti seal suvekoolis, aga toona ei osanud keegi meist loomulikult tulevikku ette näha.

Nädal peale suvekooli olin valitud liikmete valdkonda. Õpilasliit hakkas mulle kohe meeldima ning sümpaatia pole endiselt kuhugi kadunud.

Kuidas oled jõudnud tänase ametini? Milline teekond on Sul olnud? Mis on täpsemalt sinu ülesanded?

Alustasin Õpilasliidus liikmete valdkonna liikmena kolm aastat tagasi, aasta hiljem sain selle valdkonna juhiks. Eelmisel aastal juhatuse aseesimeheks kandideerides ma valituks ei osutunud. Õnneks ei jätnud ma jonni ning nüüd esimehe valimistel sain täismandaadi. Olen õnnelik, et peale ühte ebaõnnestumist tegutsemist pooleli ei jätnud. Seni ongi esimeheks saamine olnud suurim õnnestumine Õpilasliidus ja seda tegelikult ka kogu elus.

Minu peamiseks ülesandeks Õpilasliidus on kogu organisatsiooni töö juhtimine. Pean kõigil ja kõigel silma peal hoidma ning vajadusel abistama. Mina vastutan Õpilasliidu eelarve eest, koordineerin liikmete valdkonda ja olen ka peamine esindusisik. Päris palju pean osalema erinevatel kohtumistel – viimati nt Haridus- ja Teadusministeeriumis, Kultuuriministeeriumis ja Lasnamäe linnaosavalitsuses.

Oled teinud kindlasti palju valikuid. Mis Sind aitas? Mis Sind elus inspireerib?

Mul on elus valikute tegemisega üsna lihtsalt läinud. Kevadel peale gümnaasiumit eriala valikut tehes polnud küsimustki – teadsin, et minu kooliks peab saama Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Olen väga õnnelik, et aastaid oodatud aeg ja eriala nüüd lõpuks käes on. Ka väiksemad valikud on õnnestunud teha lihtsalt. Kuulan ja usaldan päris palju oma südant. Vahel on see mu elu väga keeruliseks teinud, aga lõpuks on tulemus alati seda väärt. Mul on ka väga toetav pere, kes alati olemas on.

Mind aitavad ja inspireerivad inimesed minu ümber. Mu elus on paar “usaldusisikut”, kellega kõiki valikuid arutan, nõu küsin ning kes ühtlasi on oma edukusega ka suureks inspiratsiooniks. Tean, et võin iga kell nende poole nuttes või naerdes pöörduda ning saan alati vajalikku tuge. Olen nende edust lummatud ning see paneb ka mind ennast rohkem pingutama. Arvan, et edu valem on väga lihtne – natuke õnne ja annet, aga väga palju tööd. Seda on mulle õpetanud just need usaldusisikud.

Tänasel päeval on palju erinevaid võimalusi noortele. Üks soovitus neile, kuidas leida elus oma „kirg“?

Ma usun, et oluline on olla kõigele ja kõigile avatud. Kunagi ei tea, millise nurga taga või kelle juures kirg end peidab. Lisaks peaks olema positiivne. Kõik saab palju lihtsamalt tehtud, kui hoida end positiivsena – seda ka keerulistes olukordades. Kirg ei teki ühe tunni, päeva, isegi nädalaga mitte. Enne, kui mingist tegevusest saab kirg, on see lihtsalt meeldiv tegevus. Kui seda tegevust teeb noor südame ja pühendumisega, on võimalik, et sellest kujuneb tõeline kutsumus.

Eesti keeles on “kirg” ja ka näiteks “armastus” minu jaoks väga võimsad sõnad, mistõttu ma neid väga tihti ei kasuta. Vastasel juhul kaotavad nad lihtsalt väärtust.

Kas tänasel päeval on noorel raske alustada iseseisvat elu? Mida peaks teadma?

See kindlasti oleneb noorest ja ka olukorrast.

Alustasin sel sügisel iseseisvat elu Tallinnas. Minult on palju küsitud, kas hirmus või keeruline polnud? Eks veidi ikka oli, aga kui ise aktiivselt tegutseda, väljakutsetest üle olla ja oma usaldusisikuid ja sisetunnet kuulata, läheb kõik hästi.

Üks mu tuttav ütles hiljuti, et muresid ja probleeme ei eksisteeri, on vaid väljakutsed – mulle väga meeldib see mõte.

Noored on hukas?

Minu näen enda ümber igapäevalselt aktiivseid, entusiastlikke ja töökaid noori inimesi. Neid on palju nii minu ülikoolis kui ka Õpilasliidus. Kui vaadata kas või teada-tuntud kliimateemade eestkõnelejaid, on need peamiselt noored – seda nii Eestis kui ka välisriikides. Noortele lähevad tulevik ja elu korda. Ka Õpilasliidu üritustel käib iga kord uusi toredaid inimesi, kes hoolivad oma õpilasesindustest ja koolidest. Neid on väga hea näha ja nendega koostööd teha.

See artikkel on valminud Noorsootöö nädal 10 #looniseomaelu raames, mis toimub 23.-30.november 2020. Vaata rohkem noorsootoonadal.ee 

Vaata ka kogemus- ja inspiratsioonilugusid meie Teeviit tulevikku Youtube kanalist.

Küsis noorteinfoportaali Teeviit sisuloome tiimi koordinaator Maris Praats

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus