Keskkonnakaitse tudeng Andra: olen palju teadlikum ja vastutustundlikum

Noorteinfoportaali Teeviit maikuu pealkirjaks on “Kõik algab meist enesest- ära oota homset!”. Peamiselt keskendume sellel kuul keskkonna teemadele ning sel korral uurisime keskkonnakaitse tudengilt, mis ta arvab keskkonna temaatikast.

Andra, palun tutvusta end

Olen Andra, 23-aastane neiu Viljandimaalt. Vaba aega veedan tavaliselt jõusaalis, fotograafiaga tegeledes või lugedes.

Mida sa õpid ja kes sinust lõpetades saab?

Õpin Eesti Maaülikoolis keskkonnakaitse erialal. Antud erialaga on töökoha valik lai. Peamised tööandjad on riigi- ja avalik haldus ja erafirmad. Võin tegelema minna mis tahes keskkonnaga seotud valdkonda.

Millest selline eriala valik?

Kandideerisin erinevatele erialadele ja kõige rohkem huvitas mind tegelikult bioloogia, kahjuks jäin ma täpselt joone alla. Seetõttu jätsin ma ka ühe aasta vahele ning proovisin uuel aastal uuesti, kuid siis ainult ühele erialale EMÜ-s ja selleks oli keskkonnakaitse. Õppima minnes ei teadnud tegelikult, mida ma õppima lähen. Seda eriala soovitas mul õppima minna mu poiss-sõber, kes arvas, et antud eriala võiks sobida mulle ja tundus ka huvitav. Nii ma siis ise lugesin tutvustuse läbi ja mõtlesin, et miks ka mitte. Ütlen ausalt, läksin seepärast keskkonnakaitset õppima, sest sain sisse. Ma ei ole seda otsust kahetsenud.

Kuidas on muutnud õpingud sinu hoiakuid keskkonna suhtes?

Kindlasti rohkem teadlikumaks nendest probleemidest, mis meie keskkonnas on aga millest ei räägita nii uudistes ega ka tavakoolis. Jagan huvitavamaid fakte ka oma sõpruskonnas, et muuta ka neid rohkem keskkonnateadlikumaks. Samuti on see pannud mind märkama erinevaid asju looduses ja ka inimeste käitumises ning mõttemaailmas. Kindlasti pole ma padu roheline, kuid üritan olla täpselt nii vastutustundlik kui praegusel hetkel olla saan.

Oled peagi lõpetamas, mis on meeldejäävaim mälestus õpingutest?

Kindlasti meeldejäävaim on Järvselja praktikumid, kus olenevalt õppeainest sai käia palju metsas. Esimesel aastal käisime taimi õppimas äikesega paduvihma käes. Meeletult külm ilm oli maikuu kohta. Käed muutusid kangeks nii, et enam ei saanud isegi kirjutada. Kõik magasid pausi ajal koos riietega teki all, sest nii külm oli. Õnneks teine aasta vedas meil ilmaga rohkem – käisime mööda metsi ja praktiseerisime teooriat. Õppejõud viskas alati nalja „kes viimaseks jääb see ilma jääb“ või „valveta jäänud lapsed süüakse ära“. Õppetöö on peaaegu igas aines praktiline. Meeletult suur pluss seda eriala õppides.

Milliseid keskkonda kahjustavaid tegevusi inimesed kipuvad tegema alateadlikult, millele tahad pöörata inimeste tähelepanu?

Kiirmood on üks asi, mida teeb vast iga inimene alateadlikult ja ei mõtle piisavalt, kas tal on kindlalt seda toodet vaja või mitte. Paljudel lihtsalt asjad kuhjuvad ja taaskasutusse andmise asemel viskavad riided minema. Õnneks on läinud populaarsemaks enda riiete müük erinevatel veebilehtedel. Kindlasti ka vee ületarbimine, pakendite liig tarbimine jne.

Kui palju oled oma tutvusringkonnas kellelegi öelnud, et tema tegevus kahjustab keskkonda ning kuidas nad on reageerinud? Kas on muutnud oma käitumist?

Mitte väga palju, kuid juhin palju tähelepanu, mida võiks paremini teha või kuidas käituda antud olukorras. Tavaliselt öeldakse, et ilmselgelt ei teata või ma teen seda ainult ühe korra ja keegi muu ju nii ei tee. Kuigi võin öelda, et peaaegu kõik mõtlevad nii. Nii mõnigi on hakanud rohkem prügi sorteerima ja mõelnud, mis prügist edasi saab kui see prügikasti visata. Näiteks, kui olen maininud, et jäätmejaamad võtavad suures osas asju tasuta vastu või pead maksma mõned sendid viidud asja eest, siis ei taheta seda uskuda.

Kuidas saaks iga noor keskkonda säästa ja selle heaks midagi ära teha?

Alusta iseendast ja räägi oma sõprade ja tuttavatega, mida nemad saaksid ära teha keskkonna heaolu jaoks. Räägi oma vanematele keskkonnast, miks tuleks sorteerida ja milleks see vajalik on. Tihti on ENSV-s kasvanud inimestel raske aru saada, miks peab prügi sorteerima ning miks ei tohi metsa alla viia. Tänasel päeval saab päris paljusid asju jäätmejaamadesse ära viia tasuta. Sorteerige prügi – kõige lihtsam viis alustamiseks on eraldada biojäätmed olmejäätmetest. Edasi võiks sorteerida ka pakendit ja pappi. Kui ei oska või ei tea, kuhu viia oma sorditud jäätmed, siis külasta lehekülge kuhuviia.ee. Korja maast üles need asjad, mis sinna kohe kindlasti ei kuulu. Taaskasuta rohkem. Ära üle tarbi midagi, mõtle alati enne ostu kõik hoolikalt läbi.

Vaata rohkem prügi sorteerimisest

Küsis Helerin Leemets

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus