Kelli Aia osaluskogemusest: Tegelikult noori kuulatakse

Stardiplats on kogumas noorte kogemusi üle Eesti. Teiste seas jagas oma kogemusi ka Kelli Aia Antsla valla noortevolikogust. Kellilt uurisime, kuidas ta jõudis noortevolikogusse, millega ta seal tegeleb ning miks peaks üldse keegi noorte(voli)koguga liituma!

Kelli, palun tutvusta ennast täpselt nii, nagu sa tahaksid ennast tutvustada.
Mina olen Kelli Aia, olen kahekümne aastane ja pärit Antslast, Võrumaalt. Hetkel on elu mind viinud Tartusse Ülikooli õppima, õpin teist aastat ajakirjandust ja kommunikatsiooni ja enamus aja aastast veedangi tegelikult Tartus. Suvel ikka jõuan kodukohta ka tagasi. Mulle meeldib end iseloomustada kui tüdrukut, kellel on hinges mingi põlemine – tahe kogu aeg midagi teha.

Kas on mingi huvi või hobi ka, millega sa tegeled?
Otseselt hobisid mul polegi. Üritan olla aktiivne osaluskogude maastikul nii oma kodukohas kui ka maakonnas. Ülikooli kõrvalt tegelen ka Noorte Meediaklubiga ehk siis korraldan meediahuvilistele koolinoortele sügisel ja kevadel laagreid.

Kuidas sa jõudsid Antsla valla noortevolikogusse?
Ma jõudsin sinna tegelikult niimoodi, et 2014.aastal, kui ma astusin kümnendasse klassi, oli meil suve lõpus klassi tutvumisüritus. Tutvumisüritusel olid kohal ka valla kultuurispetsialist, vallavanem ja teised. Ja seal tuli rääkida, et mis on sinu järgmised plaanid ja siis kuidagi sai kõva häälega välja öeldud see, et ma tahaksin liituda Antsla valla Noortevolikoguga, millel toimusid sügisel uued valimised. Ja kuna mu enda sugulane oli seal, Antsla valla noortevolikogus, ja ta oli rääkinud, et on vahva ja tore, siis ma mõtlesingi, et „Okei, ma ka siis astun noortevolikogusse“ ning niimoodi ma liikmeks jäingi.

Miks just Antsla valla noortevolikogu on see koht, kus olla tahad?
Ma arvan, et esiteks juba sellepärast, et see on mulle nelja aastaga nii palju kogemusi andnud! Põhikooliajal ei olnud ma eriti avatud suhtleja ja alguses läks ikka väga palju aega, et osata võõraste inimestega rääkida. Noortevolikogus olemine on andnud mulle meeletult palju julgust, et rääkida, kirjutada ja enda mõtteid avaldada. Enam ei ole seda mõttetut vingumist asjade üle, vaid kui sa näed probleemi, siis nüüd sa tead, kelle poole saaksid tegelikult vallas pöörduda. Kui ma näengi probleemi või muret, siis mul ongi täpselt need inimesed, kelle juures me saame seda probleemi arutada ja tegelikult on see minu jaoks meeletult oluline.

On sul mõni näide tuua? Mis oli viimane probleem, millega sa sellisel moel tegelesid: nägid, et on mure, läksid ja ütlesid kellelegi ning hakkasid asja lahendama?
Ma arvan, et kõige naljakam probleem oli see, et talvel oli meil kooli juurde viival kõnniteel täielik kiilasjää. Tee oli liivatamata, see oli väga libe ning ma mainisin seda. Kui ma järgmisel päeval koolist koju tulin, oli kogu kõnnitee liivatatud. Selles mõttes on hea, et ma tunnen seda ka enda vallas, et kui noored tahavad rääkida ja noortel on probleemid, siis tegelikult neid ka kuulatakse.

Nimeta kolm peamist põhjust, miks peaks üks noor ühinema noortekogu või noortevolikoguga.
Ma arvan, et esiteks ongi see kogemus, mis sealt tuleb. Esinemiskogemus näiteks, aga ka projektikirjutamise kogemus. Kogu aeg on vaja kirjutada projekte ja taotlusi, sest rahastust ei ole nii palju, aga kui tahta midagi teha, tulebki kirjutada projekt ja rahastust taotleda.

Samuti ma võin öelda, et kui ma ei oleks noortevolikogus, siis ma ei teaks pooltest asjadest, mis minu kodukohas toimub. Ma tean, milliseid ettepanekuid vallas tehakse, kus toimub järgmine teedeehitus jne. Kunagi oli üks naljakas olukord, kus mu sõbranna küsis, et „Kelli, kuidas sa tead kõiki neid asju?“. Aga me ju arutame seda noortevolikogus ja seepärast ma teangi.

Ja tegelikult on noortekogus ja noortevolikogus olemine andnud hästi palju tuttavaid ja kontakte. Kasvõi näiteks Eesti Noorteühenduste Liidu ürituste kaudu. Ma tean peaaegu igast Eesti otsast kedagi. Ja istuda koos, kuulata, mida kusagil tehakse ja jagada seda, mida meie teeme, on minu arust väga äge. Lisaks, kuna ma nüüd korraldan Noorte Meediaklubi laagreid, kuhu on oodatud noored üle Eesti, siis tegelikult on kohe olemas kontaktid, kellele saata ürituse info ning kes jagaksid seda oma piirkonna noortega. See on minu arust väga oluline.

Kui noorte osalus ja kaasa rääkimine peaks olema mingi loom, siis mis loom see oleks ja miks?
Ma tahaks öelda, et see on selline pooleaastane lõvikutsikas, kellel on tahtmist ja julgust midagi teha. Samas ei ole see lõvikutsikas veel nii küps, et ise täielikult otsuseid vastu võtta. Ta tahab proovida, ta tahab katsetada ning tal on hästi tugev eeldus, et saada selleks tugevaks lõviks. See aga eeldab, et ta pisut kasvab veel.

Mida saaksid noored ise veel noorte osalusmaastikul nii-öelda „ära teha“?
Esiteks võib olla ongi see, et tuleb ära lõpetada lihtsalt vingumine ja lootmine, et asjad tulevad ise kandikul sulle kätte. Kui sa tahad midagi ära teha, siis kes see teine ikka teeb, kui sa ise ei alusta seda. Kui sul ongi mingi mõte, leia endale kaaslased ja see tugi, kellega üheskoos midagi ära teha. Siis hakkavadki asjad liikuma. Eesti Noorteühenduste Liit aitab samamoodi leida neid inimesi. Ehk siis – leia tugi ja pane oma ideed käiku.

Kas on veel mõni mõte, kommentaar või lugu, mida tahaksid jagada?
Hetkel me olemegi sellises olukorras, kus meil ametlikult ju Antsla valla noortevolikogu ei  toimi. Haldusreform ja valdade ühinemine paiskas tegelikult kogu riigis asjad natukene sassi ja nii ka noortemaastiku, aga nüüd me tegelemegi sellega, et asi uuesti tööle saada. See on ka üks minu suuri eesmärke – saada noortevolikogu uuesti toimima.

Kui Kelli kogemused ja tegevused tuletasid Sulle meelde mõnda Sinu kogemust, mida tahaksid ka teistega jagada – anna sellest meile märku, kirjutades Stardiplatsi Facebooki
Parim viis saadud kogemused enda kasuks tööle panna, on kirjutada need üles Stardiplatsi CV-na! 

Loe veel sarnasel teemal: