Kas tehisintellektid hakkavad maailma valitsema?

Tehisintellektist räägitakse üsna palju, aga ikkagi jääb nii mõndagi arusaamatuks – kas kõik robotid on tehisintellektid, millised on tehisintellektid täna ning milline saab olema nende tulevik?

Stardiplats palus seda teemat seletada Toomas Meemal, kes kaitses sel aastal Tartu Ülikoolis magistritööd, milles ta uuris, kas ja kuidas tehisintellekt ja religioon omavahel läbi saavad ning mida võib selle osas tuua tulevik. Toomas on elanud ja töötanud erinevates riikides, töötanud on peamiselt arvutispetsialistina. Praegu on ta pidama jäänud Kanadasse, kus elukoht keset mägesid pakub võimaluse tegeleda tema hobidega nagu kaljuronimine ja mäesuusatamine. Mõtisklemiseks filosoofilisematel teemadel on ta saanud inspiratsiooni tarkadelt inimestelt, kellega elu teda kokku on viinud. Ning tema huvi tehisintellekti vastu on innustanud ka ulmekirjandus ja –filmid, mida ta juba nooruspõlvest alates on rohkem tarbinud. Toomas Meema mõtisklusi tehisintellekti ja selle tuleviku osas saate juba lugeda artiklitest, mida  kajastame osade kaupa kogu nädala jooksul.

Öeldakse, et inimesed on täna maailma valitsejad, sest me oleme kõige targemad. Kas on oht, et tehisintellekt on tulevikus targem kui inimene ja kas robotid (tehisintellektid) on siis maailma valitsejad?

Lühike vastus oleks „jah“, ning ma usun et praegu on väga oluline aeg, leidmaks kuidas me suudame kindlustada, et tehisintellekt on meie sõber ja abimees ka siis, kui ta saab meist targemaks.

Ülitarga tehisintellekti tulevikule ennustatakse laias laastus kahte stsenaariumit. Tume tulevik, kus tehisintellekti eesmärgid ei ühti inimeste omadega ning tehisintellektil puudub moraalsus, et inimesi väärtustada. Sellisel juhul, kui inimesed osutuvad tehisintellektile ebavajalikuks või segavaks, siis võib see viia teoreetiliselt katastroofilise konfliktini, mida on kujutatud filmides nagu Terminaator või Matrix.

Positiivne stsenaarium eeldab, et tehisintellekti huvid ja eesmärgid on inimeste omadega kattuvad või vähemalt on tehisintellektil austus inimeste vastu. Sellisel juhul saame me rakendada tehisintellekti oma huvides ja elu läheb üha paremaks.

Mõlemad eelkirjeldatud stsenaariumid eeldavad, et tehisintellektil on oma teadvus ja „tahtmine“. Muidugi võime väita, et tehisintellektil ei saa kunagi olema sellist eneseteadvust nagu inimestel. Sellisel juhul oleks tehisintellekt inimeste kuulekaks teenriks, sõltumata sellest kui intelligentseks ta areneb.

Paraku ei saa me olla kindel selles, et teadvust ei teki. Me ei tea isegi mida täpselt teadvus inimeste puhul endast kujutab ja kuidas see tekib. Võimalik, et see „mina“, mis teeb igast inimesest erineva isiksuse on lihtsalt väga keerulise biokeemilise süsteemi – inimese aju – produkt ja kui me loome samalaadse keerulise süsteemi tehislikult, siis tekib seal ka teadvus. Kui me loome, või meie loodud ülitark tehisintellekt loob aga mingi palju keerulisema süsteemi siis võib seal tekkida midagi sootuks muud.

Ülitarga tehisintellektiga seotud võimalike ohtude eest on hoiatanud sellised visionaarid ning tehnoloogia ja innovatsiooni suurkujud nagu Stephen Hawking ja Elon Musk.

Positiivse noodina võib märkida, et tehisintellekti moraalsuse teemad ning arusaamine võimalikest ohtudest on viimastel aastatel saanud rohkem kajastust ja tähelepanu. Arvestades, et inimese tasemel tehisintellektini jõudmist ennustatakse enamasti vahemikus 2030-2040, ei ole meil palju aega jäänud.

Homme ja viimases artiklis saad lugeda Toomas Meena mõtteid “Tulevikutööst”.

Loe veel sarnasel teemal: