Kas 101 Riigikogu liiget on liiga palju?

2019. aasta toob Eestis kahed valimised – märtsis Riigikogu ning mai lõpul Euroopa Parlamendi valimised. Eesti Noorteühenduste Liit kogus novembris projekti “Noored Otsustajad” raames üle Eesti gümnasistidelt küsimusi seoses valimistega. Noorte küsimustele on nüüd vastused olemas! Küsimustele jagab vastuseid näitleja ning (video)blogija Märt Koik.



Erinevad eksperdid või siis “eksperdid” on järjekindlalt raiunud, et Riigikogu liikmete arvu tuleks vähendada, et “lõppeks see kuluhüvitiste ning kõrgete palkade maksmine”. 51, 75, 90 liiget.. Samas on pakutud, et Riigikogu liikmete arvu tuleks suurendada, et oleks tagatud kõigi kodanike esindatus otsuste langetamisel. Vaadates meie naabreid, siis Läti Seimis on 100 liiget, Soome Eduskuntas 200 liiget ning Rootsi Riksdagis 349 liiget.

Miks just 101? Selle taga on matemaatiline arvutuskäik, mida kutsutakse politoloog Rein Taagepera järgi Taagepera valemiks. See on kuupjuur elanike arvust riigis +1. Sellest lähtuti ka Eesti iseseisvuse taastamise järgselt 1990-ndate alguses ning see arv on püsinud tänaseni.
Et mõista selle arvu tagamaid, tuleb arvesse võtta ka seda, kuidas need 101 liiget valitakse. Riigikogu valimistel jaotub Eesti 12-ks valimisringkonnaks tulenevalt elanike arvust. Näiteks Tallinn jaotub kolmeks valimisringkonnaks, aga samas Võru-, Valga- ja Põlvamaa moodustavad ühe valimisringkonna. Igale ringkonnale eraldatakse vastavalt elanike arvule kindel hulk kohti Riigikogus, mida nimetatakse mandaatideks. See tagab, et igast piirkonnast on Riigikogus otsuste tegemisel esindatud kindel hulk kindla piirkonna esindajaid.

Eelmistel valimistel jagati kõige rohkem kohti Riigikogus – 14 – Harju- ja Raplamaale. Kõige vähem – 5 – aga Lääne-Virumaale. Kui nüüd vähendada Riigikogu liikmete arvu, väheneb selle võrra ka jagatavate kohtade arv. Harju-ja Raplamaa seda ehk ei tunneta, ent Lääne-Virumaale on need kohad olulisemad.



Mis juhtub valimiste tulemusel?

Hääled loetakse kokku, jagatakse tulemuste põhjal mandaadid ning saame uue Riigikogu koosseisu.

Uuel Riigikogu koosseisul on mitu ülesannet. Valimised võitnud erakond saab tõenäoliselt presidendilt ettepaneku hakata valitsust moodustama. Valitsuse moodustamine tähendab erakondade omavahelisi läbirääkimisi, kokkulepete tegemist, mille tulemusel jagatakse ministrikohad ja teised strateegilised ametid. Ühised põhimõtted ning eesmärgid – sealhulgas lubadused, mis valitsemise ajal ära plaanitakse teha – kinnistatakse koalitsioonilepingus.

See tingimata ei tähenda, et valitsus olemas oleks – valitsuse peab kinnitama ka Riigikogu. See tähendab, et valitsuserakondadel peaks Riigikogus olema nüüd ja ka edaspidi vähemalt 51 kohta ehk häälteenamus, mis tagab ettepanekute sujuva läbimineku. Kui hääled käes antakse Riigikogu ees ametivanded ja algab töö kokkulepitud programmi elluviimiseks.


Rohkem infot leiab veebilehelt #poliitikudlubavad, kus leiad Valijakooli videod, erakondade profiilid (ülevaade nende maailmavaatest ja lubadustest) ning võimaluse teatada rikkumisest.

#Poliitikudlubavad on osaks Eesti Noorteühenduste Liidu projektist “Noored Otsustajad”, mille eesmärgiks on pakkuda kaasavat ning harivat kogemust 16-19-aastastele noortele seoses 2019. aasta valimistega. Projekti elluviimist toetavad Noorteagentuur Erasmus+ programm ning Eesti Noorsootöö Keskus.


KASUTATUD FOTO. Pealkiri: Riigikogu sügisistungjärgu avaistung, 10. september 2018. aastal. Allikas: Riigikogu fotoarhiiv. Autor: Erik Peinar.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus