Karl Andreas Sprenk: Kuidas Euroopa minusse puutub?

“Jälle need valimised.. Tõepoolest, aasta hakkab jõudma poole peale, ent valimiste teema on endiselt päevakorras, mis omakorda võib tekitada väsimust ning tahet sellest kõigest eemale hoida. Ometi peaks just seekordsed Euroopa Parlamendi valimised noori kõnetama rohkem kui varem, sest kuigi see on kulunud kujund, mõjutavad täna tehtavad otsused olulisel määral homset tulevikku,” kirjutab Eesti Noorteühenduste Liidu projekti “Noored Otsustajad” projektijuht Karl Andreas Sprenk.

Võrreldes kohalike omavalitsuste ning Riigikogu valimistega on Euroopa Parlamendi valimistel käinud hääletamas märksa tagasihoidlikum osa kodanikest. Sealjuures on madalaim just noorte osakaal, mis viimastel EP valimistel 2014. aastal küündis ainult 16%-ni (18-24-aastaste hääletajate hulgas). See on ühtaegu ka loomulik, sest põhjusel või teisel tundub, et Euroopa – see on midagi kauget.

See võib paikneda Brüsselis, puhkudel ka Strasbourgis. Igaljuhul meist kusagil kaugel, eemal, mis omakorda kinnistab arusaama, et “Euroopas toimuv” meid ei puuduta. Sinna üldjuhul kaovad meie endised tipp-poliitikud, kes nüüd üha harvem end kodumaale ilmutavad. Ametnikud käivad seal aru andmas ning suuniseid saamas ja tavakodanikuni jõuab läbi meedia vaid negatiivne pool: käsud, kvoodid, keelud, direktiivid, piirangud.

Millegipärast ei mahutu Euroopat kujutavale pildile korrastatud koolimajad, värkse asfaltiga ning valgustatud kergliiklusteed, tegevusvõimalused ega -vabadused. Seostub võibolla äsjamöödunud Eurovisioni laulukonkurssi, ühisraha või Schengeni liikumisvõimalus.

Ometi pole see kõik nii pealiskaudne, sest me oleme osaks Euroopa argipäevast ning vastupidi. Euroopa tulevik on just meie, noorte kujundada: läbi meie tegude, otsuste, käitumise ning eesmärkide. Just eelmisel kevadel võeti vastu noorte eesmärgid, mis koosnevad praegusel ajahetkel Euroopa noorte jaoks olulistest probleemküsimustest. Näiteks:

  • Aina enam noori ei usalda EL-i, neil on raskusi selle printsiipide, väärtuste ja toimimise mõ EL-i demokraatia nappust on määratletud kui üht edeneva euroskeptitsimi põhjust.
  • Märkimisvääne ja aina kasvav hulk noori üle kogu Euroopa väljendavad oma muret seoses vaimse tervise probleemidega /../. Noored viitavad tohutule sotsiaalsele survele, millega nad tänapäeval silmitsi seisavad, ja väljendavad vajadust paremate vaimse tervisega seotud teenuste jä
  • Tänapäeval tarbime me viisil, mida meie keskkond ei suuda taluda. Ühiskond peab kliimamuutuste ja kasvavate keskkonnaohtude vastu tegutsema. Kuid meie ühiskond ei saa lahendada probleemi, mida ta endale ei teadvusta. /../ Jätkusuutlikuks muutumine ei ole valik, see on kohustus.
  • Noored kannatavad laialdase noorte tööpuuduse, ebakindlate ja ekspluateerivate töötingimuste ning diskrimineerimise käes nii tööturul kui ka töökohas. Teabe ja sobivate oskuste puudumine tulevikuliseks tööhõiveks takistavad noorte täielikku integreerumist tööturul.

See on vaid valik väljakutsetest, mida noored üle Euroopa oluliseks peavad. Ent mis sellest kõigest kasu on, kui see otsustajate ehk poliitikuteni ei jõua? Siin peitubki põhjus, miks minna valima.

Kuigi Euroopa Parlamendi valimiste puhul ei ole erakondade programmid ülemäära sisukad – sest erinevalt kohalike omavalitsuste ning Riigikogu valimistest on võimalused lubaduste elluviimiseks tagasihoidlikumad – saab siiski väärtuste ning põhimõtete poolest aimata kandidaatide ning nende erakondade sobivust soovitud suunas liikumiseks. Enese kurssiviimine võib olla ajamahukam, ent debattide jälgimine ning “suurtes teemades” nagu näiteks keskkond joonistuvad erakondade hoiakud nende kampaaniasõnumites igati välja.

Annan kolm soovitust, mida valimiste puhul silmas pidada:

  1. Tutvu kandidaadi taustaga. Millised on tema kogemused, mida ta seni on teinud ning mille eest ta lubab seista Euroopa Parlamendis. Loomulikult pole vähe tähtsam, millise erakonna liige ta on, sest vähemalt ideaalis jagab kandidaat ka erakonna väärtuseid, kuid erinevalt kohalikust volikogust ning Riigikogust on tulevased saadikud märksa sõltumatuma ning lähtuvad sellest, mille eest seisavad erakondade grupid Euroopa Parlamendis.
  2. Küsi julgelt küsimusi. Paljud kandidaadid on loonud oma sotsiaalmeediakanalid just selleks, et eeskätt noorte valijatega paremini kontakti luua. Esita neile küsimusi kommentaari või otsesõnumina. Jälgi, kus kandidaadid liiguvad ning millistel üritustel osalevad. Ole julge ning esita küsimusi.
  3. Tee #julgevalik ja mine valima! Sinu valikust tegelikult ka sõltub, millises Euroopas sa tulevikus elama pead. On see keskkonnasõbralik või -vaenulik, avatud või suletud, olulisi probleeme lahendav või nende tähtsust vähendav.

Artikli kirjutas Karl Andreas Sprenk, Eesti Noorteühenduste Liidu projekti “Noored Otsustajad” projektijuht

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus