Seekord oleme teinud loo karjäärinõustajatega, et uurida nende mõtteid seoses hariduse ja karjääriga.
Kuidas valida mitme ülikooli seast see õige?
Hea idee on alustada enesepeegeldusest ja seda iga küsimuse puhul – õige vastus saab tulla ainult otsustaja enda seest ning mitte keegi teine ei saa seda tema eest ära teha. Järgmiseks võib teha endale nimekirja ülikoolidest, kuhu tahad minna, ning teada saada, mis võimalusi nad pakuvad, näiteks kas neil on sportimisvõimalused või koor, mis on nende plussid ja miinused, kui suur on noorel endal võimalus sinna sisse saada jne. Seeläbi saab kasutada ka välistamismeetodit ja nii muutub otsuste tegemise protsess hulga lihtsamaks. Kui on valitud väiksem arv ülikoole, saab vaadata, kas saab minna tudengivarjuks või avatud uste päevale, küsida tudengite endi käest ja lõpuks langetada parimana tunduv otsus.
Kuidas valida endale sobiv karjäär?
Peamine on enda huvide ja isikuomaduste kaardistamine. Kuigi teiste nõu võib arvesse võtta, ei tohiks mitte kellegi teise arvamus või heaks nägemine ei tohiks dikteerida inimese enda tuleviku väljavaateid ja igaühe amet võiks olla midagi, mis endale pinget pakub. Mõnele inimesele on selle väljaselgitamine raskem, kui teisele, näiteks kui huvialasid on mitu ja põnevust pakkuvaid variante sellega rohkem. Alustada võib välistamismeetodiga, ehk leida alad, mis ennast kindlalt ei huvita või mis lihtsalt ei sobi. Hea idee on paluda sõbral või ise küsida endalt: “Kas tahaksid töötada … ametis? Kas asjad, millega enda huvist tegelen, on kuidagi erinevad teiste omadest ja on midagi, millest saaksin tulevikus karjääri teha?”. Tihti on vastused iseenda sees olemas. Ametitest saab rohkem õppida internetis, näiteks https://haridusportaal.edu.ee lehel. Järgmisena saab käia töö- või tudengivarjuks, et ala paremini mõista. Samuti võib endale sobiva ameti leidmiseks võib teha internetis teste, üks taoline test on näiteks Töötukassa kujundatud test, mille leida järgmiselt lingilt: https://test.tripod.ee/?invite=14667 .
Mida teha peale ülikooli?
See oleneb õpitud ametist ja ka inimesest endast. Inimene peaks ise teadma, mida nad elust tahavad, millist karjääri nad soovivad ja mille jaoks nad mingit ala ülikooli õppima läksid. Mõnikord tekib kohe peale kraadi omandamist hea tööpakkumine ja sellisel juhul võib olla mõttekas see vastu võtta, aga vahest ollakse peale ülikooli üleväsinud ja juhe on koos, mistõttu oleks targem võtta näiteks vaheaasta. Kui peale hariduse omandamist töö leidmisega ei vea, võib samuti minna lihtsalt vabatahtlikuks või lihttööle, kuid eesmärk võiks olla siiski leida õpitud erialal tööd või kasutada omandatud haridust raha teenimiseks.
Kuidas ma tean, et mingi karjäärivõimalus on mulle kasulik?
Nagu ka teiste küsimuste puhul, peaks vastus tulema inimesest endast– kas karjäärivõimalus on midagi, mida soovin, mis aitab mind minu eesmärgi poole, kas see tasub ennast ära jne. Kui ise ei ole kindel, siis võimaluse korral võiks proovida võtta ühendust kellegi teisega, kellel on olnud sarnane olukord või kes töötab selles ettevõttes, kust on tulnud pakkumine, ja nende käest nõu küsida.
Kuidas kogemusi meeles hoida ja seeläbi neist kasu saada?
Sellele küsimusele ei ole ühtset vastust, sest igal inimesel on neile paremini ja halvemini sobivad õppimismeetodid. Enda oma välja selgitamiseks on internetis hulgaliselt teste, mis võivad sellega aidata. Samuti saan kogemusi ja teadmisi saab töös rakendades neist kasu ja nii püsivad need ka meeles.
Kust leida piisavalt raha, et minna välismaale õppima?
Esimene variant oleks ilmselgelt paluda abi enda vanematelt või lähedastelt, kes on Sinu tulevikuga seotud. Kui see pole sobiv võimalus, saab minna lihttööle ja ise raha teenida või leida sponsorettevõte, mis maksab hariduse kinni, kuid kuhu tavaliselt peab pärast hariduse omandamist töötajaks minema. Mõned koolid pakuvad stipendiumeid ja rahalist toetust, mis on igal haridusasutusel erinevate tingimustega.
Kuidas saada kiiresti vabakutseliselt töötada?
Lihttööd on hea leida saidilt GoWorkaBit, kus saab leida endale sobivaid tööampse. Samuti leidub internetivõrgustikes nagu Facebook palju gruppe, kuhu postitatakse lühiajalisi töökuulutusi. Kui soovida leida tööd mõnel spetsiifilisemal alal, näiteks kunstniku või programmeerijana, siis on tähtis enda reklaamimine näiteks sotsiaalmeedias või oma veebisaidil, kust inimesed saavad otsitud töötaja leida.
Kuidas teada, et teatud ettevõtte, kus töötada tahan, on kaasaegne ja saaksin sealt tänapäevaks vajalikke kogemusi?
Esimene koht, kust vaadata, võiks olla ettevõtte koduleht. Kui on näha, et see ei ole ajaga kaasas käinud, võib ka töö ise olla ajast maha jäänud. Kui võimalik, oleks hea vaadata, kes seal töötab, ja küsida töötajatelt endilt. Eriti hea, kui tekib võimalus minna töövarjuks ja ise näha, milline näeb välja töökord.
Kuidas olla kindel, et minu haridusotsus aitab mind ka pikas perspektiivis?
Kuigi selles ei saa kunagi kindel olla, on hea meeles pidada, et ükskõik, milline haridus, on parem kui mitte mingit haridust. Ka “valel” otsusel võib olla kaudne tulu, mis pole kohe alguses ilmselge, ning iga õppimine on kasulik. Samuti ei pea algselt tehtud haridusotsus mõjutama tervet ülejäänut elu: erialasid saab mõnikord vahetada juba ülikoolis ning ka hilisemas elus võib uusi asju õppida ja karjääri sootuks vahetada.
Kuidas karjääriredelil tõusta?
Peamine on ise omada siirast huvi ja kirge selle vastu mida teed, sest ainult nii saab enda tööga silma paista. Peamiselt aitab soov ennast arendada ja usk elukestvasse õppesse. Internetist leiab palju täienduskoolitusi ja kursuseid neile, kes soovivad lisateadmisi enda valdkonnas. Hea idee on kuulata taskuhäälinguid ja võtta osa seminaridest, lugeda enda valdkonna alaseid uudiseid ja olla foorumites. Samuti on tähtis jääda autentselt iseendaks – kui töötajas on midagi, millega ta positiivselt silma paistab ja mis teda teistest töötajatest eristab, on kergem karjääriredelil tõusta.
Kuidas saada kogemust töödeks, mis seda nõuavad, kui oled tegelikult töötanud teises valdkonnas, aga õppisid iseseisvalt uusi ametiomadusi selleks tööks?
Sellises olukorras on hea proovida saada tööd vabatahtlikuna, kas selles firmas, kuhu kandideerid, või mõnes teises ettevõttes, kus oleks sarnane positsioon. Samuti võib aidata töövarjuks käimine. Kui töökoht nõuab ka mingit tõendit teatud oskuste või teadmiste omandamisest, on hea idee läbida mõni kursus. Haridusministeeriumi lehelt võib leida palju erinevaid tasuta kursuseid https://www.hm.ee/et/tegevused/taiskasvanuharidus/tasuta-kursused lingilt. Tasulisi koolitusi võib leida https://www.koolitused.ee lehelt ning spetsiifilisemaid koolitusi võib otsida internetist.
Miks minna ülikooli?
Ülikooli ei pea minema! Kui see ei tundu endale õige otsusena, ei peaks kellelgi olema ütlemist selles, mida peab keegi enda haridus- ja karjääriteekonnal tegema, sest ülkooli peaks inimene isa tahtma minna. Ülikooli saab minna ka hilisemas elus.
Kas kutsekool on hea valik või peaks seda vältima?
Mõnele noorele võib kutsekool olla isegi kasulikum, kui ülikool, kuid see oleneb noorest ja tema huvidest ning tulevikuplaanidest. Tavaliselt on kutsekool hea idee, kui soovitakse õppida midagi praktilisemat ja oskuspõhisemat ning mõningaid ameteid saabki õppida vaid kutsekoolis. Kutseharidusega ja oma ala asjatundjana võib
teenida rohkem ning olla õnnelikum, kui mõne eriala kõrgkooli lõpetanu. Eduka karjääri eelduseks on elukestev õpe ja pidev eneseareng.
Mida teha, kui pole ühtegi ideed tulevikuks?
Kui endal pole mitte ühtegi ideed ja testid või nõustamine ei näi andvat soovitud tulemusi, saab valida endale ameti nõudluse järgi. Samuti leiab tööturust analüüse lehelt https://oska.kutsekoda.ee. Hea idee võib tulla alles hilisemas elus, aga haridust saab omandada ka varem, sest see ei jookse kunagi mööda külgi maha.
Kirjutas Sabine Liisa Pärn koostöös Töötukassa karjäärinõustajatega Anneli Saarts ja Marika Ojanurme.
