Kogemuslugu Kärgiga: elu Eestis on ikka paganama hea

07.12.2021
Maris Praats, sisuloome tiimijuht

Detsembri teemaks on “Mina”. Täna oleme teinud loo aktiivse noore Kärg Valneriga. Loos räägime Lastekaitse Liidust ja laste õigustest.

Räägi, kuidas sa Lastekaitse Liitu sattusid? 

Oli väga loogiline, et minu ja Lastekaitse Liidu teed ühel hetkel ristuvad. Minu mõlemad vennad on olnud Liiduga seotud – üks vabatahtliku rollis, teine päriselt töötajana ja nii avastasin ka mina ennast väiksena alalõpmata büroost, kas mõnd küsitlust lahendamas, lihtsal ajarünnakul osalemas või niisama tarka nägu tegemas. Kui LKL noortekogu aastaid tagasi uuesti käima lükati, tehti mulle ettepanek liikmeks saada ja see tundus nii ägeda võimalusena, et otseloomulikult vastasin koheselt jaatavalt. Nii minu lasteõiguslase “karjäär” algaski. 

Mida oled laste õiguste aktivistina õppinud?

Eks igasugu väärtused ja oskused on kindlasti ka arenenud, aga tähtsaimaks saadud teadmiseks pean ma seda, et elu Eestis on ikka paganama hea! Otseloomulikult, alati saaks paremini ja selle nimel tasub järjepidevalt töötada, aga olles töötanud inimestega Euroopa Liidust ning laiemalt Euroopast, kuulnud nende kogemuslugusid ja mõistnud paljude riikide olukorda, võin lubada, et elu Eestis on väga ilus ja demokraatlik. Üheks eriliseks näiteks on koolide õpilasesindused ja ka paljude omavalitsuste noortevolikogud. Need on väga head tööriistad, et midagi suurt edasi arendada, põhimõtteks ikka aina rohkemate noorte kaasamine.
Olen ka leidnud oma südameteema, lapsesõbralik keel, mida tasub arendada ja edendada. Seda teen ma ka mingil määral avaldades iga kuu uudiseid räpivormis Otse Eeter nime all voogedastusplatvormil Soundcloud (väike promo). Ühesõnaga on aidanud tehtud töö mõista, millest päriselt huvitun ja mis mind sütitab.

Mil määral sinu otsuseid on mõjutanud sinu sugulased? 

Otsuseid teen ikka ise, aga lähedased on alati andnud tuge, et mitte alla anda.

Mis on EuroChild ja kuidas liikmeks saada? 

Eurochild on Euroopa Liidu põhine katusorganisatsioon, kuhu kuuluvate organisatsioonide keskmeks on lapsed ja nende õigused. Toetudes ÜRO laste õiguste konventsioonile, on Eurochildi eesmärgiks välja arendada ühiskond, kus lapse õigused on normiks, mitte kohustuseks. Kuna Eurochild’i alla kuuluvaid organisatsioone on palju ning esindatud on enamik Euroopa Liidu riikidest, väärtustatakse rahvusvahelist koostööd ning kogemuslugude jagamist. Me teeme lähedat koostööd Euroopa juhtivate institutsioonidega, kelle üheks väärtustest on kaitsta laste õigusi. Nendeks näiteks Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, Euroopa Komisjon, UNICEF ja nii edasi.
Eurochild’i noorte nõukogu (Eurochild children’s council) on töös teist mandaati järjest. Praegune koosseis koosneb esindajatest 12 eri riigist, kel igaühel omad maailmavaated, ideed  ja head-halvad praktikad mida üksteisega jagada. Laps, kes soovib nõukogu liikmeks saada, peab olema Eurochildi liikmesorganisatsiooni liikmeks. Eestis on selliseks organisatsiooniks näiteks Lastekaitse Liit. Proovisin liikmeks saada juba esimesel korral, aga oli vaja veidi küpseda ja kogemusi koguda ent kaks aastat tagasi see siiski õnnestus.

Kuidas saavutasid positsiooni niivõrd suures organisatsioonis nagu Eurochild? 

Lühidalt öeldes kirjutasin motivatsioonikirja, sain Eesti poolt heakskiidu, kirjutasin ingliskeelse motivatsioonikirja ning sain ka Eurochild’ilt heakskiidu. Aga tegelikult oleme me kogu nõukoguga heaks näiteks, et kui mure ja samas kohusetunne suur, motivatsiooni palju ja valmisolek on olemas järjepidevalt tööd teha, siis saavad ka suured asjad tehtud. Näiteks oleme me esinenud Euroopa Parlamendis ja Euroopa Nõukogu ees, peale mida on mõlemad institutsioonid näidanud üles märgatavalt suuremat huvi laste õiguste ning kaasamise vastu.

Mida tähele panna tavalise kooliõpilasena, et kõigi õigused oleksid kaitstud? 

On oluline meeles pidada ilusat mõttetera “Muutus algab minust”. Kui MINA ja SINA tunneme laste õigusi ning tagame, et inimesed ME ümber neist kinni peavad, on väike muutus paremuse poole juba sisse viidud. 

Milline on Sinu lemmik lapse õiguste konventsiooni punkt? 

Mulle meeldib naljatlevalt öelda, et kuna LÕK punkt 31 ütleb, et lapsel on õigus puhke- ja mänguajale, ei tohi teoorias õpetaja tunni ajal magavaid või telefonis mängivaid õpilasi häirida. 

Kes on olnud suurimaks eeskujuks Sulle või hoopis praegustele noortele riiklikus lapse õiguste kontektstis?

Minu tõmbasid päris lastekaitse maailma noortekogu koordinaatorid Gertha Teidla-Kunitsõn ja Kiira Gornischeff, kes näitasid, kui oluline on töö, mida ma siiani teen. Ja kui oluline on seda teha täieliku pühendumusega!

Küsis Maris Praats ning toimetas sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla  2021. aastal.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus

Send this to a friend