fbpx

Kärg Valner: minu elu lasteõiguslasena

Noorteinfoportaali Teeviit novembri teemaks on noorsootöö võimalused. Peamiselt keskendume noorte osalusele ja ettevõtlikkusele. Seekord jagame Kärg Valneri kogemuslugu.  Artikkel on valminud koostöös Lastekaitse Liidu Noortekoguga.

Olen sõna otseses mõttes kasvanud koos Lastekaitse Liiduga. Meie peres on levinud nali, et peres peab olukord väga kohutav olema, sest kõik lapsed on läinud Lastekaitse Liitu. Ja ongi nii, et lisaks minule on ka mõlemad mu vennad mingil ajahetkel väga tihedalt Liiduga seotud olnud. Küll aga ei vasta see esimene väide tõele. Ma arvan, et põhjus, miks mind nii väga laste õiguste teemad huvitavad, on seotud just sellega, et minul on kodus olud imearmsad. Võin julgelt öelda, et meil on parim, ühtseim perekond, sest mul on siin hea. Ja minu suur soov on alati olnud, et ka iga teine laps saaks niimoodi tunda. Tunda end hoitult ja mugvalt, sest me kõik väärime seda.

Mäletan, et juba päris väiksena oli alatasa minu käes mõni küsimustik, millega laste arvamust vaja. Küsimustikest mu huvi ja teekond alguse saigi. Ma olin kas viiendas või kuuendas klassis, kui LKL noortekogu taaselustati. Siin polnud küsimustki, muidugi soovisin ma kohe sellest osa saada. Esimene muutus, mis minus toimus, oli see, et arglikust tüdrukust sai mõtlev ja oma mõtteid väljendav inimene. Juba esimesel aastaga sain niivõrd palju enesekindlust juurde ja õppisin paremini esinema ning oma arvamust avaldama. Mõni inimene hakkab selleks väitlusega tegelema, aga ma võin täitsa soovitada ka lasteõiguslase tööd. 

Üks kasulikumaid asju, mida õppinud olen, on probleemide asemel lahendustele mõtlemine. Eks me oleme eri noortekogudes ikka ka noorte elu murekohtadele mõelnud, kuid iga mu kogemus on siiski lõppenud mingisugusele lahendusele tulemisega. 

Eks olen ka palju siiraid uhkusehetki tundnud. Alati on tore, kui mõni noortekogu ettevõetud projekt positiivset tagasisidet saab. Niiviisi saame aru, et teeme päriselt olulist asja. Minu “karjääri” tipphetk on olnud Eurochild’i noorte nõukogu liikmeks olemine. Eks juba lihtsalt niivõrd mõjuka organisatsiooni liige olemine on uhkuseasi, kuid meie ettevõetud tegemised on veel kohe üüratult ägedad. Ma ei suuda uskuda, et olen esinenud Euroopa Komisjoni foorumil, Europarlamendi üritustel, suhelnud eurosaadikute ning otsustajatega… Vägev!

Ja kõige vägevam on see, et olen kohtunud imeliste lastega, kes on sõna otseses mõttes maailmamuutjad. Lapsed, kes ei löö risti millegi ees ja pursivad seni, kuni täiskasvanud neid päriselt kuulda võtavad. Nad on kõik tõelised superkangelased!

Olen samal ajal tõdenud kui hea elu Eestis on ja samas kui palju saaks ikkagi veel paremini olla. Just laste kuulamise ja kaasamise teemal. Eks tegelikult on olud laste kuuldavõtmisega päris head. Igas koolis on õpilasesindused, paljudes valdades ja linnades noortevolikogud, mitmed otsustajad töötavad põhimõttega, et ka ikkagi lapsi otsustusprotsessidesse kaasata, Eestis on olemas lasteombudsman… Ja see loetelu saaks isegi pikemaks minna. Meil on suured privileegid võrreldes paljude riikidega, kus näiteks noored isegi ei tea, et sellised asjad nagu laste õigused eksisteerivad. Seega, maailmamastaabis on Eestis laste kaasamisega väga-väga hästi. Ometi, alati saab ka paremini. Et mitte vastuollu minna oma esimese väitega, ei hakka ma nendele puudujääkidele keskenduma, vaid toon välja mõned lahendused, mis viimasel ajal õhus ripuvad. Suuresti said need inspiratsiooni hiljuti toimunud Euroopa Komisjoni laste õiguste foorumist. 

Selleks, et hoiduda tulevastest kuritegudest, tuleb lastele mõista anda, millega nad eksisid, mitte lihtsalt karistada. ning tähtis on see, kuidas lapsed taas ühiskonda, kogukondadesse tagasi tuua. Aidates neil aru saada, millega nad eksinud on ja aidates neil taas järjele saada, väldime tulevasi kuritegusid.
Vähemusgruppide esindajad on palju nõrgemad ja lihtsamini haavatavad. Näiteks, praeguses heaoluühiskonnas ei tohiks absoluutselt olla isegi põhjust sellisteks avaldusteks nagu näiteks “Black lives matter”. Iga elu on oluline, igal inimesel on õigused. Miks neist ometi kinni ei peeta…

Eelnevad murekohad pole küll eestis määravateks, ent tuge ja eeskuju peaksime pakkuma ka teistele riikidele. Koostöö viib edasi!

Hetkene kriis aitab meil tulevikku ümber kujundada. Me ei tohi võtta eesmärgiks endiste olude normaliseerimise, vaid veel parema heaoluühiskonna loomise. Ärme liigume tagasi, liigume edasi.

Tegelikult on palju erinevaid viise, kuidas noori kaasata tähtsate otsuste tegemistesse. Kasvõi selle aasta kriis on näidanud, kui palju võimalusi on füüsiliselt kohale minemata paljude inimestega suhelda. Me ei pea ootama selliseid iga-aastasi foorumeid ja konverentse, et lapsi kaasata. 

Koolid on parimad kohad, kus noorte seas infot levitada. Eestis on midagi üpris erakordset: õpilasesindused ning noortevolikogud. Paljudes teistes riikides neid pole. Meil pole mõtet muudkui luua uusi võrgustikke ning noortekogusid, kui on olemas juba pea kõiki Eesti noori kaasavad kogud. Esiteks, võiks info liikudagi õpilaskogude kaudu ning teise ettepanekuna võiksid, isegi peaksid käima Õpilasliidu kogunemistel otsustajad.
Koolides peab ka tugevalt sisse viima maailmakodanikuharidusega integreeritud õppekavad, mis tähendab, et lapsed saaksid ennast ümbritsevat mõista ja mõtestada üleilmses ruumis – see, mida mina praegu teen siin, mõjutab teisi inimesi maailmas. Vajalikud on ka foorumid ning portaalid, kuhu ühest küljest saabub lapsesõbralikus keeles info ja samas, mis on mugav koht ka igale lapsele oma arvamuse avaldamiseks. Ja seda just neile kõige meeldivamas keeles. Olgu selleks siis siirad sõnad või omalooming.

Iga teema jõuab lõpuks laste õigusteni. Seega, selleks et teiste muredega tegeleda, tuleb kõigepealt laste õigused ühiskondlikuks normiks muuta. Õigused on õigused ja neid ei saa rikkuda!

Lapsesõbralik on kõigisõbralik. Lapsesõbralik keel pole mõni väljamõeldud keel, millest keegi teine aru ei saa. Need tekstid on lihtsalt lihtsamalt kirjutatud ning atraktiivsemalt kaunistatud. Lihtsuses peitubki ju võlu!

Kokkuvõtteks, elu on Eestis juba ilus ja meid, noori tahetakse kuulda. Kui me alla ei anna ning jätkusuutlikult endi õiguste nimel võitleme, siis ehk varsti meid mitte lihtsalt ei kuulda vaid ka võetakse kuulda. Igaüht, igal pool, igal ajahetkel. Kui mitte meie, siis kes veel!

Mis on Lastekaitse Liidu Noortekogu?

Lastekaitse Liidu juures tegutsev Lastekaitse Liidu Noortekogu koondab endas aktiivseid noori, kel on palju ideid ja veelgi rohkem tahet midagi muuta, korraldada ja teha. Noortekogu loodi 2004.aasta esimesel juunil, hetkeks on Noortekogus üle neljakümne liikme. Samuti on Noortekogu märgitud ära Lastekaitse Liidu põhikirjas.

Noortekogu üheks eesmärgiks on toetada noorte osalust ja kaasata neid küsimustesse, mis otseselt nende elu puudutavad. Noortekogu annab võimaluse lastele ja noortele end kuuldavaks teha, oma ideed välja käia ning need ka ellu viia.

Tahad noortekogust rohkem teada saada? Võta ühendust noortekogu juht Triin Sooäärega: triinsooaar@gmail.com

See artikkel on valminud Noorsootöö nädal 10 #looniseomaelu raames, mis toimub 23.-30.november 2020. Vaata rohkem noorsootoonadal.ee 

Vaata ka kogemus- ja inspiratsioonilugusid meie Teeviit tulevikku Youtube kanalist.

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus