Vastlapäev tähendab paljude laste jaoks vastlakuklite söömist ning kui lund on, siis kas vastlaliu laskmist. Ent kas Sa tead, mida vanarahvas vastlapäeva kohta ütles? Mida sel päeval veel söödi, tehti või mida sel päeval kohe päris kindlasti teha ei tohtinud?
Lisaks vastlakuklitele on vastlapäeva toiduks hernesupp, soolaoad ja seajalad. Vanasti kuulus vastlapäeva hommiku lauale vastlapuder – enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega.
Liulaskmine
Tänini populaarne liulaskmine, seda ainult selle erinevusega, et kui vanasti püüti sõita hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis praeguseks kõlbab liulaskmiseks igat masti kelk, liulaud vms. Liugu laskmas käiakse lasteaia, kooli või klassiga, üksikult, pere või sõpradega. Näiteks Tartus Toomemäe nõlvadel on vastlapäeval rahvast murdu, liuglevad nii noored kui vanad. Kindlasti oled seda tähele pannud ka oma kodukohas.
Nagu vanasti, võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus. Mida linaõnn tähendab? Lina peetakse vanimaks tekstiilitaimeks ehk taimeks, millest saab teha kangast ning mille kasvatamine oli Eestis oluliseks elatusalaks 18.-19. sajandil. Linaõnn tähendas seega, et kes vastlapäeval kaugemale liugleb, selle tänavused linad saavad eriti pikad.
Ära Sa seda küll täna tee
Vastlapäeval olid keelatud naistetööd, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest usuti, et muidu tuli lambakahju. Küll aga oli lubatud punuda paelu ja teha nööri. Keelatud oli ka tule süütamine, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid.
Vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud.
Lõigati juukseid ja mindi kosja
Vastlapäeval lõigati juukseid ning kus peres oli hobune, siis ka hobuse saba, kuna nii pidavat kasvama pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vastlapäeval vähemalt seitse korda pead kammida.
Vanarahva kommete järgi võisid vanatüdrukud vastlapäeval ise kosja minna – äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud.
Nii vastlapäeva kui teiste Eesti rahvakalendri tähtpäevade kohta saad pikemalt lugeda Berta nimelisest andmebaasist.
Magusaid vastlakukleid ja pikka vastlaliugu kõigile!
