Kirja saatja:
Maris Praats, Järva valla meediaspetsialist
Sel sügisel alustas Koeru keskkoolis ükssarvikute ring ehk Unicorn Squad. Tegemist on huviringiga, kus tehnoloogiaõpet pakutakse 8–14aastastele tüdrukutele, et populariseerida nende huvi tehnoloogia vastu. Sellised tehnoloogiaringid tegutsevad terves Eestis, kuid Järva vallas on Koeru esimene kool, kes programmis osaleb.
Ühel aastal toimub kaks kursust. Iga kursus on eelmisest veidi raskem. 14. oktoobril toimus järjekordne tund. Hoolimata reede õhtust olid kõik lapsed energilised ja valmis uusi asju õppima. Lapsed olid ka nimele vastavalt valmistunud ehk kõigil oli seljas midagi ükssarviku pildiga või roosat, mõnel suisa ükssarviku kostüüm.
„Ühist aega sellise ringi tegemiseks oli raske leida, sest kõigil on palju huviringe,“ selgitas Koeru üks tehnoloogiaõppe läbiviija Kirsika Ilmjärv. „Ma olen põnevil, et sellist ringi teen,“ ütles ta. Lisaks temale juhendab ringi ka Maria Lisette Arand 12. klassist, kes teeb seda valikainena.
Esimese kursuse üldine teema on lava ja selle käigus tehakse mitmesuguseid praktilisi tegevusi. „Me ei tea kunagi, mis siia saabub,“ sõnas Ilmjärv. Tema sõnul saabub iga kord uus kast kõigi huviringiks vajalike materjalidega, mis pakitakse pärast kasutamist uuesti kokku ja saadetakse järgmisesse kooli.
Seekord oli tunni teemaks helilained. Alguses oli vaja kuulata ära teooria ja siis teha asjad läbi praktikas. Ühes huviringi tunnis tehakse mitmeid katseid. „Heli on midagi, mida me kuuleme, see on nähtus, mida me iga päev kogeme,“ alustas Ilmjärv teooria tutvustamist. Ta lisas, et eri olendid kuulevad eri kõrgusega helilaineid, näiteks nahkhiired kuulevad meist väga palju kõrgemaid helisid. „Nüüd saame enda koolimajas telefoniga rääkida,“ hõiskasid lapsed esimese katse peale. Täpsemalt tuli neil teha kahest topsist ja nöörist telefon, et jälgida, kuidas heli liigub. Tuli välja, et selline telefon täitsa toimib ning lapsed läksid seepeale õhinale. Telefoni katsetati mitut moodi – nii nurga tagant kui ka läbi ukse. Siis prooviti ka konverentskõnet ehk ühendati mitu nööri ja ka see toimis. Enamikele oli kõik see uus, kuid mõned olid varasemalt kas tunnis või siis videos sellist katset näinud.
Lapsed andsid üksteisele ideid ja katsetasid pidevalt. „Ma tahan ka nii proovida,“ hõisati üle koridori. „Värv ja heli ei sobi kokku,“ olid lapsed pärast teist katset kindlad. Praegu 1.–3. klassi õpilastest koosnev Unicorn Squadi teiseks katseks vaatasid lapsed, kuidas värv liigub toidukile peal, kui võimendus sisse lülitada. Kui algselt värv lihtsalt veidi hüppas ja suuremat pahandust ei tekitanud, siis katsetades uut muusikat, hüppasid järsku kõik lauast eemale, sest võimendi peal oli tekkinud täielik vulkaanipurse, mis pritsis värvi kõikjale. Sellise katsega nähti illustratiivselt, kuidas heli mingil helisagedusel liigub. „Tavaliselt ju heli ei näe,“ põhjendas Ilmjärv.
Päeva viimase katsena tehti helipill, mis koosnes laserist, torust ja õhupallist. Ülesanne oli puhuda pilli ja näha, milline kujund tekib. See ülesanne osutus kõige raskemaks, kuid mitte ületamatuks, sest mõne pill töötas hästi ja seinale kerkisid erisugused kujundid. Üksteist ka aidati, kui keegi hätta jäi ja katse välja ei tulnud. Lisaks füüsikalistele ja keemilistele katsetele õpetab ring ka käsitööoskusi ja eri seadeliste kasutamist. Seekord prooviti helipilli teha kuumaliimipüstoli abiga. Lõpetuseks koristati klass, pakiti kõik asjad tagasi kasti ning katsed võisid liikuda edasi uude kooli.
