Mõnel on raha palju ja teisel vähe. Raha on tähtis, kuid mitte maailma kõige olulisem. Miks tihti millegi saamiseks peame maksma raha? Mis on üldse raha ja kuidas see tekkis?
Tuhandeid aastaid tagasi vahetati kaupa kauba vastu, kuna raha kui sellist ei olnud veel olemas. Tänaseks pole meil mitte ainult võimalus sularahaga maksta, vaid ka kaardi, telefoni ja lausa käekellaga!
Kõige vanem raha vorm on kaupraha ehk olukord, kus ühte kaupa vahetati teise vastu. Peenrahana olid näiteks kasutusel seemned (pähklid, oad, teravili jms), kuivatatud puuviljad, sool jms.
Koduloomadel oli suurem väärtus, mistõttu esindasid nad suuremaid väärtusi. Väga suurte tehingute tegemisel kasutati rahana vääriskive.
Esindusraha lepivad inimesed ise kokku, siis võib kasutada rahana ükskõik mida. Näiteks olid kõige vanemateks esindusrahadeks limuskite karbid.
Esindusrahaks võib nimetada ka paberraha, mis võeti maksevahendina esimest korda kasutusele Hiinas 7. sajandil.
Paberraha tuli müntide asemel kasutusele kahel põhjusel: münte oli kerge röövida ning valitsejatel polnud piisavas koguses väärismetalle, et teha piisavalt münte.
Digiraha on sularaha digitaalne samaväärne. Sellega tasumisel võetakse raha ühelt kontolt ja kantakse see teisele kontole. Süsteem tuli kasutusele 20. sajandi viimasel kümnendil
Artikli toimetas noorteinfoportaal Teeviit juunior peatoimetaja Liise Timmo.
