Jürgeni kogemuslugu: minu roll selles võitluses on olla õpetaja

Detsembrikuu teemaks on keskkond. Selle teema raames tutvustame teile erinevaid aspekte keskkonnast. Täna toome Teieni Jürgen Hendrik Voitka loo. 

Mis üldse on elustiil? Huvide, arvamuste, käitumiste kogum? Mind huvitab tehnoloogia, loodus, filmid, mängud, muusika, poliitika. Ma leian, et maailm on lähenemas väga rängale kliimakatastroofile ning et suurem osa maailmast ei hooli hellest. Oma käitumises annan endast kõik ega lepi keskpärasusega. Olen lõpetanud Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse bakalaureuse eriala ning õpin Tartu Ülikoolis gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaks. Ma tahan olla osa uue ning loodetavasti looduskeskse põlvkonna arengus. Ma olen töökas ning näen hea meelega vaeva, et saavutada õpetaja ametikoht.

  1. Millised on peamised põhimõtted, millest lähtud nii oma tegemistes kui ka tarbimises?

Noore tudengina on väga raske olla nii keskkonnasäästlik kui loodaks. Kahjuks kõige keskkonnasäästlikumad lahendused on tihti väga kallid ning teevad eelarve lõhki. Nii kauaks kuni ma saan piisavalt heale järjele elus, järgin põhimõtet „annan endast kõik.“ Mul pole võimalik veel elektriautot soetada, seega seniks sõidan ühistranspordiga tööle. Mul pole oma päikesepaneele või tuulegeneraatorit, seega seniks hoian kokku elektri tarbimisel. Ma kohandan keskkonnasäästlikke lahendusi vastavalt oma võimalustele.

  1. Kas keskkonnasäästliku eluviisi igapäevaseks praktiseerimiseks oli ka mingi kindel olukord või oli see järk-järguline areng? Või kas mäletad seda hetke, kui mõtlesid, et nüüd aitab, nüüd muudan vähemalt enda tarbimisharjumusi? 

Kolmandas klassis osalesin sügisvaheajal ühel Tartu ja Elmshorni (Saksamaa) koolidele korraldatud keskkonnateemalisel seminaril Sonnenbergis. See oli mu esimene kokkupuude keskkonnahoiuga. Seminaril räägiti naftatootmise tipust, alternatiivkütustest, vihmametsade raiumisest, mandrijää sulamisest ning muudest globaalsetest probleemidest ja lahendustest. Tol hetkel see seminar ei mõjutanud mind nii palju, aga seminari tulemusena olin vähemalt teadlik tulevikust. 2. septembril 2015. aastal sõitsin rongiga Tartust Tallinnasse. Kuulasin muusikat ning lugesin uudiseid. Juhuslikult sattusin keskkonnateemaliste artiklite peale ning ka samal ajal tuli Spotify shuffle’i pealt USA punk ansambli Rise Againsti laul „Collapse (Post-Amerika).“ Laul räägib sellest, kuidas inimesed ei mõista, et lihtsalt keskkonnaprobleemidest teadmine ei lahenda neid probleeme. “Neutraalsus tähendab, et sind tegelikult ei huvita, sest võitlus käib edasi, isegi kui sa pole seal.“ Need sõnad mõjutasid mind päeva pealt hakkama andma endast kõik Maa jaoks.

Ma jõudsin järeldusele, et minu roll selles võitluses on olla õpetaja – keskkonnateadlikkuse levitaja, kes aitaks rohkematel inimestel mõista, et aeg hakkab otsa saama. See aga vajas eeskujuks olemist. Väikeste sammude kaupa hakkasin võtma vastu rohkem keskkonda hoidvaid otsuseid – jäätmete sorteerimine, teadlik tarbimine,  bensiinisõitude vähendamine, Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel õigete kandidaatide poolt hääletamine jne. Iga samm tundus esialgu raske, aga me kõik õppisime nii noorena kõndima – samm-sammu haaval.

  1. Kuidas Sa keskkonda säästad? Millised on väikesed nipid, kuidas reisil olles keskkonda hoida/loodust säästa?

Peamine viis, kuidas keskkonda säästan, on teadlik tarbimine. Üritan mõelda, kuidas toode on tehtud, mis on tootmise tagajärg ning mis saab tootest pärast kasutust. Liitrise plastpudeli tootmiseks on vaja vähemalt kaks liitrit vett ning vähemalt veerand liitrit naftat. Tootmisel paisatakse õhku kasvuhoonegaase. Ise saan sellest pudelist liitri jagu oma janu kustutada. Loodusesse visates jääb plastpudel reostusena metsa alla sadadeks aastateks kui mitte igavesti. Niimoodi läbi mõeldes mõistan, et selline käitumine oleks vale. Plastpudelite puhul on Eestis võimalik neid tänu pandisüsteemile taaskasutusse viia uuele eluringile. Seega loodusesse paiskamise asemel viin pärast kasutust plastpudeli hoopis taaraautomaati. Sellist loogilist mõtlemisviisi saab kasutada kõikide toodetega.

Reisimise osas annan ühe nõuande – reisi kodumaal. Eesti on küll väike riik, kuid väga mitmekesine – Lõuna-Eesti kõrgustikud, Vooremaa maastik, Põhja-Eesti paekivipaljandid, Peipsi järve-äärne Sibulatee, Pärnumaa rannad, rahvuspargid, sood, rabad ning nii-nii palju enamat! Riigimetsa Majandamise Keskus loob palju erinevaid matkaradasid ja võimalusi. Patt oleks hakata maailma avastama enne kui ei tunne oma enda kodumaad. Kuna Eestis on kõik rongisõidu kaugusel, pole vaja lennata tuhandeid kilomeetreid ning tekitada atmosfääri rohkem reostust.

  1. Milliseid keskkonnasäästlikke nippe oled kohanud erinevates paikades? Kas oled mõne nendest ka kasutusele võtnud?

Ma olen näinud, kuidas erinevad talupidajad on suutnud meisterdada plastpudelitest üllatavaid lahendusi oma talupidamistes, näiteks tehakse pudelisse augud sisse, topitakse veevooliku otsa, et tekitada kastekannu efekt. Ise olen teinud plastpudelitest linnusöögimaja talviti. Pudelisse tuleb valada kuuma loomarasva ning päevalilleseemnete segu. Kui see on tahkenud, tuleks lihtsalt lõigata pudelisse avad, et linnud saaksid ligi. Mõned puidust orad seismise aluseks, et voilà!

  1. Mis sa arvad, kus me oleme 10 aasta pärast? Milline on meie elukeskkond siis?

Minu mõtteis käib kaks stsenaariumi – mis juhtub siis, kui me midagi ette ei võta, ning mis juhtub siis, kui me hakkame konkreetseid otsuseid vastu võtma. 

Sama moodi jätkates oleme 10 aasta pärast kas äärmiselt lähedal globaalsele vee- ja toidukriisile või sinna juba jõudnud. Inimesisünnib järjest juurde, kuid kliima soojenemise tõttu väheneb elamiskõlblike piirkondade pindala. Inimesed pagevad elamiskõlbmatutest piirkondadest suurtesse linnadesse, tekitades arenguks ebasoodsad majanduslikud tingimused. Palju kodutuid, vähe toitu, nõrk infrastruktuur, massiline suremine. 

Optimist minus aga loodab, et riigijuhid mõistavad, et ka nemad saavad anda endast kõik ning sanktsioonide, toetuste, regulatsioonide ning seadustega saavad panna oma riigid keskkonnasäästliku arengu suunas liikuma. 2030. aastaks võiks olla juba käputäis riike 100% taastuvate energiaallikate peal ning enamus maailmas kasutusel fossiilkütuste põhjal töötavate transpordivahendite asemel elektrisõidukid. Tänu tarkadele riigijuhtidele on põllumajandus tervislik ning jätkusuutlik, meditsiin kättesaadav kõigile ning keskkond puhas. 

  1. Millest peaks alustama, kui noored sooviksid oma elustiili muuta keskkonnateadlikumaks? Too välja mõned lihtsad sammud

Peab õppima taas kõndima, tegema väikseid samme. Alusta näiteks paberisorteerimisega, sorteeri üldjäätmetest paber välja. Seejärel pakendid. Seejärel biojäätmed, tekstiilijäätmed, ohtlikud jäätmed jne kuniks jääb alles vaid 10% olmejäätmeid. Tarbi teadlikult alguses vähemalt kord nädalas. Taimne Teisipäev julgustab inimesi iga teisipäev vähendama liha tarbimist ning toituma taimselt. Kui ei jaksa teisipäeva ära oodata, tee ka näiteks reedest taimetoidu päev. Sama transpordiga – kui käid iga päev autoga kooli, jäta esmaspäeviti auto koju ja mine jalgsi, jalgratta või bussiga. Kilekoti asemel võta oma ustav seljakott poodi. Banaane ja mandariine ei pea samuti eraldi kilekotti panema! 

Ei pea kohe esimese asjana tervet maratoni jooksma. On täiesti mõistlik, kui õpid oma kiirusel jalutama enne. Tähtis on see, et sa ei annaks alla ning ikka areneksid selle suunas, et anda endast kõik. Meil kõigil on moraalne kohustus jätta endast maha parem maailm, kui see, mis meile anti.

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus