Johanna kolis 2011. aastal Viljandist Tartusse, et alustada õpinguid Miina Härma Gümnaasiumis. Kuna kolmeks gümnaasiumiaastaks oli tarvis elukohta ja ühiselamu varianti ei olnud, siis vanemad ostsid talle Tartusse korteri. Kümme aastat hiljem ütleb Johanna, et gümnaasiumi eel kodust ära kolides ja iseseisvat elu alustades sai ta suurepärase elukooli, milleni paljud jõuavad alles ülikooli minnes või isegi hiljem. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus uuris, kuidas Johanna oma rahaasju planeeris ning missugused isesesiva elu eelomandantud harjumusi ta siiani jätkab.
Kuidas planeerisid gümnaasiumiajal rahaasju, et kuu lõpuni toime tulla?
Meil oli kokkulepe, et kuni vanematel on võimalik, siis kooli kõrvalt ma tööle ei pea minema ning nemad toetavad mind rahaliselt.
Suvevaheajal töötasin, et teha suuremaid oste, milleks taskurahast ei jätkunud.
Iseseisvat elu alustades sain kuu jooksul tegeliku ülevaate, kui palju raha kulub toidule. Kujunes nädalase ostukorvi eelarve.
Mulle ei meeldinud raha küsida ja kellestki sõltuda. Kui raha oli otsa korral, siis vanemad kandsid raha juurde sellises summas, mida nad arvasid, et ma vajan.
Ma pole otseselt eelarvet koostanud. Teadsin oma igakuiseid väljaminekuid ning kui kuu lõpus jäi raha kontol väheks, siis teadsin, et pean järgmine kuu rohkem oma kulutusi jälgima.
Kui palju raha iga kuu kodust eemal elades kulus?
Üksi elades kujuneb arusaam, kui palju ja mille peale raha kulub. Käisin igal nädalavahetusel Viljandis vanematekodus. Alguses ehmatas mind kui palju raha kulub transpordile.
Kuna ma ei tahtnud vanematelt sageli raha küsida, siis panin kohe alguses paika, kui palju kuus kulutan. Leppisin iseendaga kokku, et kohvikus ja kinos või väljas söömas käin vaid kord nädalas. Vahepeal käisin kaks korda väljas ja siis mõni nädal ei käinud üldse.
Toidupoes kulutasin umbes 20 eurot nädalas. Aeg-ajalt oli vaja osta ka mõned kallimad tooted, mida iga nädal ei osta nagu näiteks pesupulber.
Esimesel talvel külmus minu korteris üks toru ära ning selle sulatamiseks oli tarvis soojapuhurit. Õppisin sellest, et tark on hoida kontol teatud summat ootamatuteks väljaminekuteks. See õpetas mind regulaarsetel kulutustel silma peal hoidma.
Poes käimise nipid:
- Poes käies ostsin kallimaid esemeid ainult siis, kui need olid soodushinnaga.
- Kui pesuvahend oli allahinnatud, kuid mul ei olnud seda kohe tarvis, siis ostsin selle ikkagi tagavaraks.
- Käisin poes umbes korra nädalas, et vältida emotsioonioste.
- Planeerisin ette, mida nädala jooksul süüa teen ja nii ei pidanud mitu korda nädalas poodi minema.
- Ma ei läinud tühja kõhuga poodi, sest niimoodi on emotsiooniostud kerged tulema.
- Kui oli kahe toote vahel valida ja üks oli soodsam, siis ikka valisin soodsama.
Missugused harjumused oled oma iseseisva elu algusest kaasa võtnud?
Gümnaasiumi ajast on mulle jäänud sisse teatud harjumused. Näiteks nädala söögikorvi ja selleks kuluva raha planeerimine ning kohvikutes käimise ja kohvi kaasaostmise planeerimine ja eelarvesse arvestamine. Olen seadnud omale reegli, et nädalas korra võin osta kohvi. Mulle meeldib take away kohv, aga iga päev sellele 2,5 eurot kulutada moodustab kuu lõpuks suure summa.
Kui otsest vajadust ei ole, siis ei kasuta ma Bolti ega muid taksoteenuseid. Mulle on alati meeldinud jalutada ja eelistan seda isegi siis, kui sõbrad eelistaksid taksot.
Soovitused raha planeerimiseks iseseisva elu alustamisel
- Soovitan vanematega läbi arutada rahalised võimalused, kuna kooli ajal tööl käimine võib segada õpinguid.
- Pärast sisseelamisperioodi tuleb paika panna nädalas söögile kulutatav summa.
- Ootamatuteks olukordadeks võiks olla teatud summa kõrvale pandud.
- Tuleb arvestada, et teises linnas võivad hinnad sh. treeningute omad olla kallimad kui kodulinnas.
Pärast Miina Härma Gümnaasiumi lõpetamist läks Johanna Tallinna Tehnikaülikooli, kus õppis elektroenergeetikat ja hiljem soojusenergeetikat.
Artikkel on valminud koostöös Swedbank rahaasjade teabekeskusega
Artikkel on avaldatud 2021. aastal
.
