fbpx

Ilmar Uduste: ma ei muudaks oma õpiteekonnas mitte midagi

Noorteinfoportaali Teeviit aprillikuu teemaks on minu võimalused õppimiseks ja töötamiseks. Sellel kuul keskendume muuhulgas ka erinevatele ametitele, koolidele, enesearengule ja töötamisele suvel. Tänases artikli oleme teinud loo Ilmar Udustega, kes õpib Tartu Ülikoolis.

Mina olen Ilmar, Tartust pärit 23-aastane tudeng. Olen Tartu Ülikooli (TÜ) füüsika, keemia ja materjaliteaduse bakalaureuseõppe vilistlane. Hetkel õpin (TÜ) loodus- ja täppisteaduste valdkonnas andmeteaduse magistriõppes. Ühtlasi olen andmeteadlane Positiumis, ühes TÜ hargettevõttes, kus uurime ja töötleme mobiilpositsioneerimisandmeid. Peale selle olen TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilaskogu juht ning teadusteatri Teadusbuss vilistlane. Vabal ajal mängin pilli, tantsin TÜ rahvakunstiansamblis ja laulan E STuudio noortekooris (kuigi need viimased tegemised on mõnda aega pausil olnud).

Kuidas sa valisid oma eriala?

Hugo Treffneri Gümnaasiumi abituuriumis olles polnud mul aimugi, mida ma võiksin oma eluga edasi teha, sest pea kõik õppeained ja erialad tundusid huvitavad. Sain aga lõpuks aru, et mu nupp nokib rohkem matemaatikas ning loodusteadustes, seega pöörasin pilgu TÜ loodus- ja täppisteaduste erialade poole. Suutsin koondada oma valiku kahele erialale: kas informaatika või füüsika, keemia ja materjaliteadus. Otsustasin lõpuks viimase kasuks, kuna olin käinud sellel erialal tudengivarjuks ning mulle meeldis mõte, et õpin midagi käega katsutavat ja meeltega tajutavat. Nendest kolmest suunast valisin konkreetsemalt materjaliteaduse, sest see suutis füüsika, keemia ja inseneeria minu jaoks huvitavalt ja praktiliselt kokku siduda.

Kuidas jäid füüsika, keemia ja materjaliteaduse erialaga rahule? Kui sul oleks ajamasin, kas rändaksid sellega tagasi ja teeksid midagi teisiti?

Tõtt-öelda arvan, et ma tegin supervaliku, sest iga füüsikalise keemia kontrolltöö, elektri ja magnetismi praktikum, polümeeride eksam ja muu taoline kogemus oli vajalik, et minust kujuneks välja inimene, kes ma nüüd olen. Õpingud olid kindlasti keerulised, aga kursakaaslaste ja muude semudega instituudist käisime läbi nii palju, et tekkis mõnus keskkond, kus jätkus motivatsiooni ning sai nalja. Materjaliteadlased muidugi ütleks, et metall muutub tugevaks vaid siis, kui seda karastada, nii et siinkohal on metafoor minust kui korduvalt karastatud terasest üpriski tabav. Ma arvan, et on väga vähe muid erialasid, kus mul oleks olnud nii palju võimalusi end teostada ja arendada. Ajamasinaga läheks ma täpselt samade otsustega teisele ringile.

Mille muuga sa õpingute ajal veel tegelesid?

Tudengi elu ei saa koosneda vaid grafeeni kristallvõrest, laboris orgaaniliste ainete sünteesimisest ja laseritega mängimisest ‒ seega üritasin ka mujal natuke elada.

Erialaselt kujunes väga põnevaks minu kogemus Teadusbussis, kuhu kogunesid teadus- ja katsetushimulised inimesed, kellega käisime üle Eesti koolides teadusteatriga esinemas. Paljud nädalavahetused ning ka mõned koolinädalad kulusid mul hoopiski koorile, millega sain reisida näiteks Itaaliasse, Austraaliasse ja Singapuri ning esindada Eestit rahvusvahelistel konkurssidel. Teisel ülikooliaastal sain aru, et mees võiks osata ka tantsida, nii et liitusin TÜ rahvakunstiansambliga. Rahvatants andis väga mõnusa vahelduse koolist ja ka ülimalt kokkuhoidva seltskonna, kellega sai käidud tantsupidudel, traditsioonilistel ansambliüritustel ning suvepäevadel.

Bakalaureuseõppe lõpus otsustasin liituda ka TÜ üliõpilasesindusega. Kolme aastaga olen loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilaskogu esimehe rollis õppinud palju inimeste ja bürokraatia kohta. Tartus on kooliväliseid võimalusi ja organisatsioone nii palju, et iga inimene leiab endale midagi sobivat. Tuleb lihtsalt silmad lahti hoida ja vahel mugavustsoonist välja astuda.

Mida tegid pärast bakalaureuseõppe lõpetamist?

2019. aastal lõpetasin materjaliteaduse bakalaureuseõppe ning mul oli kohe võimalik IT-valdkonnas tööle asuda (esialgu projektijuhina). Sama aasta sügisel astusin materjaliteaduse magistriõppesse, kuid siis avastasin enda jaoks loogilise edasiarenduse oma oskustest ja maailmapildist: andmeteaduse. Asusin Positiumis tööle andmeteadlasena ja järgmise aasta sügisel astusin TÜ andmeteaduse magistriõppesse. Praegu olen poole kohaga tööl ja täiskohaga koolis, nii et palju on teha, aga igav kindlasti ei hakka ja siiani olen oma teekonnaga väga rahul, olgugi et see on olnud natuke käänuline.

Mille eest oled õpingute jooksul olnud kõige tänulikum?

Materjaliteadust õppides tekkis mul võimalus anda esmakursuslastele aine „Keemia alused“ konsultatsiooni. See kogemus, kus iga nädal tuleb sinu ette 60‒100 esimese aasta tudengit, kes kõik loodavad, et sa päästad neid keemilisest arusaamatusest, on väga arendav nii eneseväljenduse, julguse, põhjalikkuse kui ka esinemisoskuse mõttes. Olen tänulik ka kõigile neile, kes aitasid mul õpingutega veelgi paremini toime tulla (kursakaaslased) ja kellega sain ka õpinguteväliselt tegusid teha (koori-, tantsu- ja vanad koolikaaslased). Seltskond ja inimlikkus on ikka väga olulised.

Viska mõni soovitus tulevasele tudengile!

  • Liitu mõne organisatsiooniga – olgu see erialaselts, akadeemiline organisatsioon, koor, rahvatantsurühm või miski muu. Tartus leiad väga palju võimalusi organisatsiooni Ole Rohkem lehelt. Tutvused tulevad kasuks nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas.
  • Proovi õpingute kõrvalt kas või mõni semester töötada.
  • Kandideeri stipendiumidele – neid on väga palju.
  • Mu endise kursavenna soovitus: kui keegi pakub sulle suurepärast võimalust, aga sa pole päris kindel, kuidas seda teha, siis ütle „jah“ ning mõtle pärast välja, kuidas seda teed.
  • Tegele natukenegi õpetamisega või esinemisega. Igasugune eneseväljendus- ja esinemisoskus tuleb kasuks kõikjal elus.

Kokkuvõtteks ütleksin, et TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkond on mulle andnud ülimalt palju arenguvõimalusi ja ma ei muudaks oma teekonnas mitte midagi. Kindlasti soovitan abiturientidel TÜ loodus- ja täppisteaduste erialadele pilk peale heita. Samuti soovitan alati võimalustest kinni haarata. Isegi kui paned vahepeal pange, siis lõppude lõpuks on kõik ikka hästi. 🙂

Lugu on valminud koostöös Tartu Ülikooliga.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus