fbpx

Eva Lennuki kogemuslugu: kes on ÜRO noordelegaat

Noorteinfoportaali Teeviit novembri teemaks on noorsootöö võimalused. Peamiselt keskendume noorte osalusele ja ettevõtlikkusele. Seekord jagame Eva Lennuki kogemuslugu ÜRO noordelegaadi tegevusest.

  1. Kes on ÜRO noordelegaat? 

Vabatahtlik noordelegaat on Eesti noor, kes on osa ametlikust Eesti ÜRO delegatsioonist ning osaleb ühe aasta jooksul ÜRO peaassambleel, komisjonides ja sotsiaal- ja majandusnõukogus. Noordelegaat annab oma sisendi noortega seotud teemadel ning osaleb delegatsiooni sisulises töös. Delegaat tegeleb ka Eestis parajasti oluliste ÜROga seotud teemadel laiema üldsuse teadlikkuse tõstmisega. Oma mandaadi jooksul teeb noordelegaat koolikülastusi, osaleb konverentsidel ja aruteludes ning tegeleb muu teavitustegevustega. Noordelegaat seisab Eesti noorte huvide eest nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasemel.

  1. Miks sa kandideerisid ÜRO noordelegaatiks?

Kandideerisin ÜRO noordelegaadiks, sest tahtsin saada Eesti noorte hääle vahendajaks rahvusvahelisel tasandil. Omades eelnevat noordelegaadi kogemust Euroopa Nõukogus, leidsin, et sobiksin oma eesmärgi elluviimiseks ÜRO noordelegaadi kohale. Kuna olin varasemalt teinud mitmeid noorteprojekte ja esindanud mitmeid noorte vähemusrühmasid, tunnen nii noortepoliitika kui noorte kaasamisprotsesside kitsaskohti. Teades, et noorte valdkond vajab reforme, ei saanud ma tegevusetuks jääda ning nägin ÜRO noordelgaadi programmi kui ühte võimalust muudatuste elluviimiseks.

  1. Mida sinu töö täpsemalt kujutab? 

Minu töö on väga mitmekesine – alates ÜRO teemaliste töötubade ja loengute läbiviimisest erinevates Eesti koolides, lõpetades sisendi andmisega rahvusvaheliste strateegiate väljatöötamisel ja täiendamisel.  Noordelegaadina oli mul võimalus reisida New-Yorki, Genfi, Haagi ja muudesse rahvusvaheliste suhete ja õiguse keskustesse, aga koroonakriisi tõttu olin sunnitud võtma ÜRO seminaridest ja aruteludest osa veebi vahendusel. Igapäevaselt suhtlen teiste riikide ÜRO noordelegaatidega, arutades nende programmide murekohti või korraldades noordelegaatide võrgustikus arendavaid tegevusi. Samuti osalen nii rahvusvahelistel kui kohalikel konverentsidel, mille teemad on ÜRO-ga seotud. Nii juhtisin 2020. aasta Arvamusfestivalil noorte, rahu ja julgeoleku teemalise arutelu, tegin avakõne Euroopa inimõiguste saadikute veebikohtumisel ja palju muud. Eestis osalen noortekonverentsidel ja foorumitel, millel teen sõnavõtte või osalen noorte kaasamise, jätkusuutliku arengu teemalistes aruteludes. 

  1. Millised on sinu varasemad kogemused? 

Alustasin vabatahtlikuna Narva ühes mittetulundusühingus, mitteformaalse õppe keskuses VitaTiim. Koos sõpradega kirjutasime VitaTiimi projektide koordinaatori juhendamisel aastal 2016 valmis esimese noorteprojekti – „Kaks keelt – üks meel“, mille eesmärgiks oli kokku viia eesti ja vene emakeelega noored ja uurida, mis on eelarvamused ja kuidas need mõjutavad meie suhtlust ja maailmavaateid. Esimene projekt ei jäänud viimaseks ja aastate vältel olin ellu viinud veel mitmeid projekte, luues eelkõige Narva, aga ka teistest riikidest noortele võimalusi oma vaba aega tegusalt ja eesmärgitult sisustada. Korraldasin ka keele- ja muusikakohvikuid, karaoke-õhtuid ning täiendasin ennast erinevatel projektikirjutamise koolitustel. Aastal 2017 esindasin Eestit ka Benjamin Franklin Transatlantic Fellowship programmis, mille raames õppisin ühe kuu jooksul USA-s rahvusvahelist koostööd, kogukonna kaasamist ja transatlantilisi suhteid. Just Benjamin Franklin programmis osalemine andis hoogu tegeleda edasi noorte huvide kaitsmisega rahvusvahelisel tasemel. Mõistsin, et oskustepagasi arendamisel on mul ka realiseeritav võimalus ühiskonda sidusamaks ja ühtehoidvamaks muuta, riivamata samal ajal eriarvamuste rikastavat olemust. 

  1. Oled teinud kindlasti palju valikuid. Mis sind aitas?

Kõik me teeme päeva jooksul kümneid tuhandeid valikuid, oluline on aga osata teha vahet vähem ja enam oluliste valikute ja otsuste vahel ning õigete inimeste soovitustega arvestama.  „Üks pea on hea, aga kaks pead on parem“ – nii on mulle lapsepõlvest saati kodus öeldud. Seetõttu olen alati üritanud olulisemate otsuste puhul anda võimalust arvamust väljendada ka oma lähedastele. Nii on minu elukulgu soovituste ja elutarkusega mõjutanud päris mitmed inimesed. Muidugi ei tasu lasta teistel sinu eest otsustada, muidu pole see ju enam sinu elu, vaid kellegi teise elu läbi sinu. Mind on aidanud tõekspidamine, et õige valik on lõpuks see, mille oled sina ise teinud, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid ja võimalikke tagajärgi. 

  1. Mis sind inspireerib? Mis on sinu eesmärgid?

Mind inspireerivad inimesed, loodus ja muusika. See nimekiri pole ammendav ja on pidevas muutumises. Innustatus on minu energiaallikas, mis annab jõudu tegutseda, mistõttu leian inspiratsiooni võimalikult paljudest asjadest. Huvitav on see, et ma ei pea sihipäraselt innustust otsima, pigem on innustuse allikate ja ilu märkamine igal pool see, mis tagab, et olen pidevalt inspireeritud. Minu peamiseks eesmärgiks on leida tasakaal ja see valdkond/tegevus, milles enesearendamine oleks kasulik nii minule isiklikult, kui ühiskonnale terviklikult. Samuti tahan saada oma ala heaks spetsialistiks, professionaaliks, kelle poole pöördutaks ja kelle ametialane arvamus aitaks ühiskonna väljakutsetele lahendusi leida. 

  1. Kuidas sina enda eesmärke sead?

Sean eesmärke sammhaaval – selleks, et suuremat eesmärki saavutada, tuleb mitmed väiksemad eesmärgid sõnastada ja nendeni jõuda. Üritan näha oma igapäevastes tegevustes eesmärgi saavutamist soodustavaid samme ja eesmärkide seadmisel arvestada, et võib juhtuda nii, et mõned minu tegevused ei pruugi otseselt mingisuguse eesmärgiga vastavuses olema, ja see on okei. 

  1. Anna paar nippi noortele, kuidas enda aega hästi planeerida.

1. Tee läbimõeldud tegevusnimekirju (ehk to do list’e) päevaks/nädalaks/kuuks/aastaks, vastavalt vajadusele. Ühe päeva sisse planeeritud tegevusi on mugav hoida nähtaval, nt päevikus või arvutiekraanil.

2. Planeeri aega ka puhkamiseks, läbipõlemine ei ole tervisele kuigi kasulik ega soodusta enesearengut. Puhkamine hõlmab ka tervislikku und, mistõttu võtta arvesse ka õigeaegset magamaminekut ja endale sobivat unerežiimi.

3. 45+15 reegel – kui asud ülesande kallale, tee keskendunult 45 minutit tööd ja puhka 15 minutit. Arvuti taga töötades ära unusta 15 min jooksul teha silmaharjutusi, et oma nägemist mitte kahjustada. Korda 45+15 töökorraldust vastavalt ülesande mahule ja vajadusel tee pauside ajal ka liikumisharjutusi (nt käte kõverdus, plank, kükid vms) 

  1. Kuidas ületada elus ettetulevaid raskusi? 

Eks igal inimesel on omad viisid, kuidas elus ettetulevaid raskusi ületada – ühed  küsivad nõu lähedastelt või spetsialistidelt, teised lähevad mõtete värskendamiseks ujuma, kolmandad võtavad hullude protsentidega laenu, neljandad ei tee raskustest väljagi, lootes, et need ennast ise kuidagi imemoel lahendavad. 

Mina leian, et raskustest tuleb õppida ja tajuda neid tugevamaks ja vaimselt vastupidavamaks saamise allikatena. See eeldab refleksiooni (self-reflection) ja pidevat eneseanalüüsi – tuleb tõdeda, et on keeruline ja küsida endalt „Jah, on keeruline, aga mida ja kuidas ma saan sellest olukorrast õppida? Kus see õpitu kasuks läheb? Kas ma saa raskust ületades ka kedagi teist aidata?“. 

Tasub mäletada, et keegi meist ei ole, ega peagi olema, elus ettetulevate raskustega omaette. Keerulistel aegadel tuleb endale meelde tuletada, et  alati leidub inimesi, kes on valmis sind toetama. Selleks, et aga abi saada, tuleb seda küsida, sest vaikuses võib sündida palju halbu mõtteid ja vääraid järeldusi. 

See artikkel on valminud Noorsootöö nädal 10 #looniseomaelu raames, mis toimub 23.-30.november 2020. Vaata rohkem noorsootoonadal.ee

Vaata ka kogemus- ja inspiratsioonilugusid meie Teeviit tulevikku Youtube kanalist.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus