fbpx

Erakondade noortekogud: valimisprogrammid

Noorteinfoportaali Teeviit septembrikuu teemaks on minu hääl kogukonnas. Sellega seoses oleme esitanud küsimused kõikidele erakonna noortekogudele. Tänases artiklis räägime valimisprogrammidest.

Millised on Teie valimisprogrammis noorte jaoks tähtsamad punktid? 

Kristi Rüütel: “Toetame kohalike omavalitsuste tasandil gümnasistidele stipendiumite maksmist. Toetame noorte tööturuvalmiduse parandamist ja karjäärinõustamise teenuse arendamist. Toetame noorteühingute ja -volikogude tegevust, suurendame noorte kaasamist kohalike ja riiklike küsimuste otsustamisse. Koostöös riigiga kaotame lasteaia kohatasu, et tagada võrdne alushariduse kättesaadavus sõltumata perekonna majanduslikust olukorrast. Tagame algkooliõpilastele kaks komplekti õpikuid ranitsa kaalu vähendamiseks. Laiendame autokoolide teooriaõppe võimalusi üldhariduskoolidesse, et gümnaasiumi õpilane saaks juhiload kätte kooli lõpuks. Maksame põhikoolis, gümnaasiumis ja kutsekoolis käivatele lastele iga-aastast ranitsatoetust, et katta kooli algusega seotud kulusid vähemalt jooksva aasta elatusmiinimumi määras (2021. aastal vähemalt 221,40 eurot). Loome uusi tervisespordi võimalusi üle Eesti terviseradade ja kergliiklusteede näol.”

Õnne Paulus: ”Olen veendumusel, et noori ei puuduta ainult nö noorte teemad nagu haridus ja noorsootöö, vaid kõik teemad alates tervishoiust välispoliitikani. Seetõttu arvan, et Erakonna valimisprogrammis on ühtviisi olulised nii üürimajade programmi laiendamine, maakondade ülese ühistranspordi loomine, turvalise elu- ja õpikeskkonna loomine, kui ka viipekeele kursuste korraldamine.”

Daniel Kõiv: “VAIMNE TERVIS ENNEKÕIKKE- psühholoogide/psühhiaatrite järjekorrad venivad kuude pikkuseks, kuid abi vajava noore jaoks võib antud igavesena näiv ooteaeg süvendada probleemi silmnähtavalt või halvimal juhul olla hukatuslik. Meie plaan on muuta järjekorrad lühemaks digilahenduse abil, mis aitab optimeerida vastuvõtuaegu ja luua kiirem kontakt abivajaja ja terapeudi vahel. Lahendus muudab esimese kontakti terapeudiga praegusest soodsamaks ning lühemas perspektiivis vabastab rahalisi vahendeid sotsiaalvaldkonnas, mida saab muude murede jaoks rakendada ning kiire ja lihtne ligipääs abile aitab pikemas perspektiivis ennetada vaimse tervisega kaasnevaid probleeme.
HARIDUS VÄLISMAAL PEAB OLEMA MAJANDUSLIKULT VÕIMALIK – Võimaldame noortel minna välismaale lihtsamalt õppima ning garanteerime õpingujärgse kodumaale naasemise järel materiaalsed boonused. Välismaal õppimine avardab silmaringi, võimaldab luua rahvusvahelisi tutvuseid ning tõstab ka Eesti ülikoolide motivatsiooni pakkuda veelgi paremat haridust. Õpilaste rahastamine tuleb muidu Eesti ülikoolile makstavast pearahast õpilase kohta, siis läheks summa õpilase toetuseks. Naastes on lisaks kvaliteetsele ülikooliharidusele ka laienenud silmaring, rahvusvaheline kogemus ja alternatiivne valdkonnapõhine vaatevinkel, mis aitab Eestit muuta efektiivsemaks ja kaasaegsemaks, muutes riiki konkurentsivõimelisemaks teiste Euroopa riikide suhtes. TASUSTATUD JA KVALITEETNE PRAKTIKA- NING TÖÖKOGEMUS – Noored tööturul on alati olnud ebamugavas olukorras oma vähese töökogemuse tõttu. Selleks, et noortel tekiks rohkem võimalusi saada oma esimene ja tõeline töökoht ning hakata elatist teenima, oleme võtnud fookuse hoopis tööandja suunas. Nimelt saavad kuni 26-aastase töötaja pealt tööandja 50 % sotsiaalmaksu soodustust. VÄHENDAME TOIDU RAISKAMIST. VIIME ABIVAJAJAD KIIREMINI KOKKU ABISTAJATEGA – Eestis kehtivate seaduste järgi on supermarketites müümata toidu raiskamine (äraviskamine) lausa iseenesestmõistetav. Tegemist on vulgaarse seisundiga, millest ei võida keegi ning kaotajateks on keskkond, näljased suud ja efektiivne tootmisprotsess. Selle lahendamiseks kehtestaksime tõelised reeglid, mis valdkonda reguleeriks ning toit ei maanduks mitte kaupluse prügikonteineris, vaid täidaks näljaste laste ja perede kõhtu. Sellise otsusega oleksime eeskujuks kogu Euroopale, tõustes esimeseks riigiks, kes toiduainetööstuses tõeliselt jätkusuutlikku, optimeeritut ja mõistlikku suunda näitaks. 

Eelmainitud 4 teemapunkti lahendavad suuri probleeme efektiivselt ja sirgjooneliselt. Meie eesmärk pole lihtsalt suusoojaks lubada, vaid päriselt muutusi ellu viia, tuua meie riik ühe jalaga 21. sajandisse ja teisega juba 22. sajandi suunas. Ärme alahinda noori, vaid kuulame nende värskeid mõtteid ning püüame suhestuda nende nüüdisaegsetest muredest, võludest ja valudest. 

Kätlin Kuldmaa: ”Liigun igapäevaselt palju rattaga ning usun, et selliseid noori on veel, seetõttu on minu jaoks oluline järgnev punkt:  Tallinna Rattastrateegia tuleb viia ellu sihipäraselt ning rattateed peavad moodustama linnas terviku. Sel puhul toetame linnaelanikke uue jalgratta ostmisel 100 euroga. Samuti pean tähtsaks haridusega seonduvat – meie eesmärk on, et igal koolil oleks tugev, võimekas ja motiveeritud koolijuht, kes valitakse  konkursi korras. Kaasaegse õpikeskkonna planeerimine ja tegevuste koordinatsioon on  muutunud tavapärasest keerukamaks ning töömahukamaks, mistõttu võimaldame  koolijuhtidel luua oma ekspertidest koosneva meeskonna. Suurendame Tallinna haridusasutuste eelarvelist autonoomiat. Haridusasutustel peab olema  senisest suurem vabadus ja paindlikkus oma töö korraldamisel.”

Johanna Maria Tõugu: ”Roheliste programm kujundab Eestist riigi, kus tahavad inimesed elada. Rohealad peavad olema kaitstud, sest kui maal pole metsa ja linnas parki, siis ei ole ka elukvaliteet enam kiita. Vaimse tervise tähtsustamine – iga noor peab saama kvaliteetset vaimse tervise abi. Inimesed, kellel pole autot, peavad saama liikuda turvaliselt ja mugavalt! Jalgrattastrateegia peab olema iga linna prioriteet.”

Karl Olaf Loog: “Ma arvan, et vale oleks automaatselt sildistada teatud teemasid noortele tähtsateks. Noortele ei pea korda minema ainult “noorte teemad”, vaid minu kogemus Keila linnas on näidanud, et noored on teadlikud ning neile loeb ka linna üldine areng.”

Eino Rantanen: ”EKRE on kõige eestimeelsem ning tugevaim rahvuslik jõud Eestis, see kajastub nii riigi- kui ka linna valitsemises. Meie eesmärgiks on elustada Eesti maapiirkondasid, edendada kohalikku otsedemokraatiat ning (noor)perede heaolu märkimisväärselt parandada. Need on punktid mis kõnetavad igas vanuses inimesi, kaasa arvatud noori, kes soovivad oma elu Eestis üles ehitada.”

Kas Teil on näiteid, mida on eelmistel valimistel lubatud ning kuhu need on jõudnud? (Konkreetsed näited, kuidas ja mis on muutunud) 

Kristi Rüütel: “Pensioni tõus oli lubatud ja tehtud! Maksureform – maksuvabatulu kuni 500 eur – tehtud! Lastemänguväljaku olemasolu kodu lähedal – tehtud ja tehakse ka edaspidi! Õpetaja töötasu alammäära tõstmine 350 euro võrra – 1315 euroni – tehtud! Huvihariduse ja huvitegevuse muuta lastele kättesaadavaks – tehtud! Toetame Eesti sportlasi ja sporti – tehtud, selleks ehitasime jalgpalli sisehalle ning toetasime autoralli WRC-sarja MM-etapi korraldamist Eestis ja teisi rahvusvahelisi võistlusi, näiteks IRONMAN Tallinn.”

Õnne Paulus: ”Kui rääkida kohalikust tasandist, siis mulle näib, et nelja aasta jooksul pole Tallinnas asjad eriti paremuse poole liikunud. Pensione on küll tõstetud ning valimisiga langetatud, kuid paljud lubadused on jäänud ellu viimata.”

Daniel Kõiv: “Mäletan väga hästi, et Jüri Ratas lubas EKREga koostööd mitte teha. Paraku oleme tänaseks näinud paljudele väga haiget teinud ning Eestile üüratult mainekahju tekitanud EKREIKE valitsust. Veel rohkem riivab südant asjaolu, et siiani ei ole ükski EKREIKE valitsusjuhtidest toona tehtud otsuses kahelnud ning vastavalt ka vastutust võtnud.”

Kätlin Kuldmaa: ”Enne eelmisi valimisi Tallinnas keelas RKAS Vabaduse väljakul rula ja tõukeratastega sõitmise. Paljud poliitikud võtsid selle teema enne valimisi ka ülesse. Lõpptulemus on see, et Vabaduse väljaku kõrval on väike nurk, kus rulatajad ja tõukeratturid on oodatud, mis on küll parem kui mitte midagi, kuid minu meelest on noortel just kesklinnas vähe linnaruumi, kuhu nad oodatud oleks. 2017 sügisel sai valmis ka Tallinna Rattastrateegia – peaaegu 4 aastat ei tehtud ühtegi sammu selle strateegia elluviimise suunas. Nüüd enne valimisi on mingeid liigutusi tehtud, aga naljakas on see, et need liigutused ei lähtu sellest strateegiast. Ühesõnaga suur küsimärk minu jaoks.”

Johanna Maria Tõugu: ”Aasta 2021 paistab silma sellega, et Roheliste üle-eelmise kümnendi poliitilised seisukohad on hakanud jõudma iseseivsumise taastamise algusaegadest võimuvaakumit nautinud erakondadeni. Nii on läinud mitmete Roheliste ettepanekute ja ideedega – teised parteid jõuavad meile järgi palju aastaid hiljem. Näiteks alles täna on mõned riigikogus esindatud erakonnad hakanud rääkima kliimamuutusest ja taastuvenergia olulisusest, Rohelised mõistsid vajadust juba 2007. aastal kui kutsusid kokku Riigikogu erakorralise istungi, et töötada välja kütuse- ja energiamajanduse strateegia, mida täna tunneme üldise majanduse rohepöörde nime all. Samuti 2009. aastal Riigikogule esitatud eelnõu karusloomafarmide sulgemiseks, milles parlament jõudis positiivse otsuseni alles 12 aastat hiljem või 2010. aastal tehtud ettepanek tõsta seksuaalse enesemääratlemise iga praeguselt 14-lt 16. aastale. Sadade lapsohvrite õnnetuseks hakkasid parteid selles suunas liigutama alles tänavu. Presidendikandidaadina käisime Alar Karise nime välja õnneks mitte nii ammu. Kõigest 5 aastat tagasi 31. mail aastal 2016.”

Karl Olaf Loog: “Keila linnas saan Reformierakonna näitel tuua erinevaid valimislubadusi, mida on ellu viidud. Koalitsioonileppesse jõudsid pea kõik meie lubadused 2017 kohalikel valimistel. Oleme proovinud täide viia kõik ideed, mis sai koalitsioonileppesse kirjutatud. Me ei saa öelda, et me poleks ühegi lubadusega tegelenud. Samas on neid asju, millega oleme tegelenud, või millega oleme alustanud, aga saavad valmis veel peale mandaadi lõppu. Keila linnas renoveerisime keskpargi, lõime uue skatepargi, algkooli maja juurdeehitusega on alustatud, uus lasteaed ja sportimisvõimaluste parandamine uute väliväljakute ja trenažööride rajamisega. Minu enda algatusel ja eestvedamisel lõime ka Keila noortevolikogu, mis alustab sügisel juba oma teist kaheaastast mandaati.”

Eino Rantanen: ”Alustasime maanteede väljaehitamist neljarealiseks, viisime läbi olulise aktsiisilangetuse, ning algatasime referendumi abieluküsimuses, mis kahjuks teoks ei saanud valitsuse kukkumise tõttu.”

Kas valimisea langetamine on Teie meelest hea otsus? Kui hästi oskab 16-aastane Teie arvates selliseid otsuseid langetada? 

Kristi Rüütel: “Ma arvan, et see oli väga hea otsus. 16-aastasel noorel on oma arvamus ja ta peab ka seda välja ütlema läbi hääle. Noor peab ise tegema otsuse, millist tuleviku ta tahab. Tänapäeva noored arenevad palju kiiremini ja ma usun, et noored kas ise oskavad otsust teha või teavad kelle käest saaks paluda nõu.Samuti ma arvan, et tuleks langetada ka KOV valimistel kandideerimise vanusepiiri kuni 16.”

Õnne Paulus: ”Ma arvan, et otsuste langetamisel ei mängi nii suurt rolli vanus, kui et üldine arusaam maailmas toimuvast. Seetõttu arvan ka, et valimisea langetamine oli igati õige otsus, sest see annab noortele võimaluse öelda sõna sekka ühiskonna korraldusel ja kaasata noori ühiskonda. Küll aga arvan, et valimisea langetamisega peaks kaasas käima ka kandideerimisea langetamine ja kodanikuühiskonda puudutavate teemade kasv ühiskonnaõpetuse tundides. Poliitika ei peaks olema eluvõõras nähtus.”

Daniel Kõiv: “See oli ainuõige otsus, millest peaks võtma eeskuju Riigikogu, et juba 2023. aasta parlamendi valimistel saaksid osaleda ka 16-aastased. Usun, et kui kuueteistkümne aastane isik suudab juhtida mootorsõidukit, minna vanglasse ja astuda teadlikult seksuaalvahekorda, suudab ta ka langetada kaalutletud otsuse valimistel.”

Kätlin Kuldmaa: ”Ma arvan, et natuke on veel vara järeldusi teha. Halb otsus ta kindlasti ei olnud. Võiks ka ju küsida, kui hästi oskab 25-, 38- või 47-aastane selliseid otsuseid langetada? Mõni 16-aastane on osadel teemadel tunduvalt paremini informeeritud kui ma ise. Eks me kõik anname endast parima igal juhul. “

Johanna Maria Tõugu: ”Valimisea langetamine oli kindlasti hea mõte ja ma arvan, et see aitab noorte häälel paremini kõlada. Kindlasti tuleb tagada koolides ka asjakohane inimeseõpetus ja ühiskonnaõpetus, et langetatud valik oleks aus ja mitte populistlik.”

Karl Olaf Loog: “Valimisea langetamine oli kindlasti hea otsus, sest see on taganud suurema kaasatuse noorte seas. Valimisea langetamisega on erakondadel ja valimisliitudel suurem motivatsioon seista ka noorema valijaskonna eest, mis on taganud parema elukvaliteedi ka noortele. Näen, et siit tuleks järgmisena võtta samm edasi ning langetada ka riigikogu valimistel valimisiga. 16-aastane noor oskab otsuseid langetada. Kui hakata kahtlema, kas 16 aastane noor oskab otsustada, siis võiksime samuti hakata küsima ka, et kas 30 aastane või 65 aastane kodanik oskab otsuseid langetada. Me peame 16 aastaseid usaldama samamoodi nagu me usaldame kõiki teisi valijaid. Gümnaasiumisse minev õpilane on saanud eesti haridussüsteemist piisavad teadmised ja oskused, et neid otsuseid teha.”

Eino Rantanen: ”Suhtun valimisea langetusse teatud skepsisega. Arvestades (eriti noorte tarbitud) inforuumi ühekülgsust ning noore inimese maailmavaate kerget juhitavust sellest tulenevalt, saab noor valija tihti liiga ühekülgse pildi. Kuigi vanus ei ole valimisküpsuse juures kaugeltki ainuke määrav tegur, siis tuleks vähemalt RK valimiste juures säilitada vähemalt täisealisuse nõude. Selleks ajaks on noor inimene arenenum ning suure tõenäosusega omab ka paremat isikliku vastutuse tunnetust.”

Artiklit koostas ja toimetas Sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla 

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus