fbpx

Erakondade noortekogud: miks ma peaksin valima minema?

Noorteinfoportaali Teeviit septembrikuu teemaks on minu hääl kogukonnas. Sellega seoses oleme esitanud küsimused kõikidele erakonna noortekogudele. Tänases artiklis räägime valimiste temaatikast.

Miks ma peaksin valima minema? 

Kristi Rüütel: “Sest sinu häälest ja valikust sõltub millises Eestis me hakkame elama ning kes hakkab juhtima sinu kodukohta.”

Õnne Paulus: ”Tahad sa või ei taha – lõppkokkuvõttes kehtib ikka tõde, et kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga. Kuigi kõik vast igapäevaselt sellele ei mõtle, on ka prügikastide paigutamine poliitiline otsus, mille keegi on langetanud. Samuti on valima minek hea viis anda oma hinnang ühiskonnakorraldusele.”

Daniel Kõiv: “Sest Sa soovid muutust! Tahad, et Su hääl kõlaks, Sinusse suhtutaks võrdväärselt, arvestataks Sinu arvamusega, Sul oleks maailm, millel elada. Sa ihaldad õnnelikku tulevikku!”

Kätlin Kuldmaa: ”Kui ei vali sina, siis valitakse sinu eest.”

Johanna Maria Tõugu: “Valimas käimine on demokraatia oluline osa. Iga inimene peab olema kursis oma riigis toimuvaga, sest kui ta ei ole, siis riik toimib ikka edasi ja inimene ei saagi aru mis toimub. Äkki inimene pahandab siis riigi peale, aga teeb seda asjatult, sest ta lihtsalt ei ole kursis kõikide asjaoludega. Valimas käimine hõlmab seega esimese asjana teadlik olemist. Valimas käimine annab vabaduse öelda, et sa oled saanud kaasa rääkida selles, mis su riigis toimub.”

Karl Olaf Loog: “Valima peaks minema eeskätt seetõttu, et muidu valitakse sinu eest. Igal inimesel on enda häälega võimalus toetada neid ideid oma kodukohas, mida valija ise näha tahaks. Valima minek võiks olla iga inimese isiklikust kohusetundest tulenev. Valima peaksid minema eeskätt kõik, aga kindlasti peaks olema valimisaktiivsus suurem ka noorte seas, et noortele suunatud ideed oleksid paremini linnas esindatud.”

Eino Rantanen: ”Väga lihtne vastus – poliitilises dünaamikas on kaks poolt, sina/sõber ja vaenlane. Kui sina ei tee valikut või ei seisa oma vaadete eest, teeb seda keegi teine ja tõenäoliselt on see vaenlane.”

Kuidas teha valik kelle kasuks hääletada, kui ei ole täielikult teadlik üldpildist? 

Kristi Rüütel: “Noor võiks uurida eri erakondade ja noortekogude sotsiaalmeediat, lugeda programmi ning huvi korral võtta ühendust mõne organisatsiooniga. Samuti vanemad võivad aidata poliitmaastiku üldpilti tutvustada.”

Õnne Paulus: ”Soovitan enne valimisi tutvuda kandidaatide ja nende lubadustega. Kui need ei ole kättesaadavad, siis info nende erakonnast või valimisliidust peaks lihtsasti kättesaadav olema.”

Daniel Kõiv: “Tõepoolest on programmide lugemine ja vanemate poliitikute kuulamine õudselt tüütu. Veel enam, kui kõikvõimalikud erakonnad tuleb läbi käia iseseisvalt. Minu arvates aga ei tohiks poliitika olla igav ja veel enam tüütu, poliitika on seksikas! Niisiis minupoolsed soovitused:

  1. Loe valimisprogrammidest läbi need teemad, mis on Sulle südamelähedased. 
  2. Osale mõnel debatil.
  3. Jälgi meediat ja arutle sõpradega- kuula!
  4. Toeta noori, naisi ja vähemusi.
  5. Mine valima!”

Kätlin Kuldmaa: “Mõtle kas Sa oled rahul praegu võimul olevate saadikutega. Kui jah, siis võib ju nende võimule jäämist toetada. Kui leiad, et mingite valdkondadega sinu kodukohas ei tegeleta piisavalt, siis vali kedagi, kes pole varasemalt võimul olnud. Kui ma esimest korda valisin ja ka poliitikast nii palju veel ei teadnud, siis tahtsin valida noort naisterahvast  – mulle tundus, et poliitikas pole neid piisavalt. “

Johanna Maria Tõugu: ”Küsi nõu sulle kõige usaldusväärsemast allikast.”

Karl Olaf Loog: “Valiku tegemise puhul võib alustada erakonna eelistusest. Kui pole eelistust erakondade seas, siis tuleks tutvuda erinevate erakondade ja valimisliitude valimisprogrammidega sinu kodukohas. Valimisprogrammis olevad ideed ja mõtted on need, mille najal peaks oma eelistuse tegema.”

Eino Rantanen: “Siis tuleks üldpilt endale esmajoones selgeks teha. Lihtne internetiotsing viib juba kaugele. Samuti tuleb veenduda, et infoallikad on tasakaalustatud, st. sinu isiklik inforuum ei ole kajakamber. Halvasti informeeritud valija ei ole kunagi hea mõjuga ühiskonnale.”

Millisena näete tulevikku? 

Kristi Rüütel: “Usun, et tulevikus rohkem noori tuleb valimispäeval välja, kuna noorte hääl on väga oluline. Noored peavad kujundama oma riigi elu!”

Õnne Paulus: ”Mul on lootust, et järgnevate põlvkondade peale tulekuga lähevad asjad paremaks, sest hetkel tehakse asju ikka kasumi teenimise eesmärgil ja mugavustsoonis olles – näiteks kliimamuutustega tegelemine jäetakse tihti üksikisikute õlgadele, mitte ministrite või suurkorporatsioonide. Lootust annab aktiivsete noorte nägemine, kes soovivad maailma paremaks muuta. “

Daniel Kõiv: “Muutust vajavana! Meie, uus põlvkond oleme sündinud ajal, mil maailm seisab lahendamata probleemide keskmel. Olgu selleks kliimakriis, digirevolutsioon või meile siiani teadmata väljakutsed. Fakt on see, et just meie kaela on jäetud nende probleemide lahendamine. Seega tulevikku näen ma katsumusterohkena.”

Kätlin Kuldmaa: “Ma päris täpselt ei saa aru, mida selle küsimuse all mõeldud on, seega jätan vastamata.“

Johanna Maria Tõugu: “Tulevik on täpselt selline, milliseks me ta loome. Mina tahaksin puhta keskkonnaga, sõbralike, tervete, loominguliste ja vabade inimestega tulevikku. Mõni tahab hoopis sellist tulevikku, kus oleks palju raha, et saaks sõita suure autoga odavat alkoholi ostma ja teada oma südamerahus, et naistel on abort keelatud. Tundub ehk jõhker, aga nii on. Oluline on see, et me saaksime aru oma tänaste otsuste tagajärgedest. Täna ongi tulevik!”

Karl Olaf Loog: “Ilusana!”

Eino Rantanen: ”Minu ja Sinise Äratuse tulevikuvaade on rahvuslik. Ka sadade aastate pärast on Eesti rahvus, keel, kultuur ja riik elujõulised, tugevad ja iseseisvad. Samas ei tohi me ka tulevikus unustada oma minevikku ja pärandit, ammendades sellest inspiratsiooni ja motivatsiooni tulevikuks.” 

Artiklit koostas ja toimetas Sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla 

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus