fbpx

Enamlevinud vaimsed mured noorte seas

Ligikaudu pooled noortest inimestest ei tunne end praegusel ajal ja elukorralduse taustal kuigi mõnusasti. Kõige tavalisemad on ärevuse ja depressiooni tunnused, aga on ka kurnatust, uneraskusi, söömishäireid ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire tunnuseid. Kõigi nende raskuste puhul on tähtis teada, et olemas on leevendust. Enda toetamiseks on võimalik nii ise kui ka teiste abiga palju ära teha.

Ärevus tekib kergemini muutlikel aegadel

Muutused, ebamäärasus ja ebakindlus, millega iga päev silmitsi seisame, on üks loogiline ärevuse põhjustaja. Kuidas koolis õppimine toimub, kas koolimajas või arvuti taga? Kas võin oma trennides ja huviringides edasi käia? Millal mul on võimalik sõpradega kokku saada? Miks mu vanemad mures on? Ärevus on keha ja meele normaalne reaktsioon reaalsele või tajutud ohuolukorrale. Praegusel ajal on rohkesti nii reaalset ohtu viiruse levikuga seoses kui ka nii mõndagi hirmsat, mida saame hästi ette kujutada. Ärevus võib end tunda anda pingena kehas, iiveldusena, isegi pea- või kõhuvaluna. Muretsemine, kergesti ehmumine, keskendumisraskused on tihti ärevuse tundemärgid. Tajutav võib see olla ka õhtuti, kui liiga palju mõtteid peas keerleb, või hommikul ärgates, kui saad aru, et oled pea sama väsinud kui õhtul.

Ärevus võib seostuda erinevate olukordadega, näiteks tervisega, tugevate ärevushoogudega, mõne olendi või tegevusega, näiteks koerte või esinemisega. Vahel on ärevus ka n-ö vabalt lainetav seisund, kui mure või hirm võib seostuda ükskõik millise ohtlikune näiva asjaoluga.

Mõningane ärevus võib meid tegutsema panna, seda on vast nii mõnigi meist kogenud. Selge on ka see, et kui me elus midagi olulist ärevuse tõttu tegemata jätma hakkame, siis oleks põhjust kõrvaldada see häiriv ärevus, mitte toetavad suhted või arendavad tegevused.

Kuidas depressiooni ära tunda?

Üks tavalisemaid vaimse tervise raskusi on depressioon, mis ei ole lihtsalt halb tuju, vaid vähemalt kaks-kolm nädalat kestnud negatiivsete mõtete-tunnete nõiaring.

Depressiooni nõiaringi sattunud inimene on üsna passiivne ja ta tõepoolest ei taha ega suuda nii palju kui varem. Ta hoidub positiivsetest sotsiaalsetest kontaktidest ja tõenäoliselt liigub vähem. Tõsise depressiooniseisundi korral ei saa noor vajalikku energiat ei toidust ega ka unest. Tema tegutsemisvõimekus on pöördvõrdelises suhtes enesehinnanguga: kui ta teeb vähem, siis ei saa ta ka tunnustust ei iseendalt ega teistelt. Lihtsalt olemise eest ju end ega teisi ei kiida. Seetõttu on depressioonis inimese enesehinnang alanenud ja vajab turgutust.

Nõiaringi osaks on nii negatiivsed mõtted kui ka tunded enda, teiste ja maailma suhtes. Tavalised on enesesüüdistusmõtted, kahtlused ja enese halvustamine, väärtusetuse tunne. Ka sisemine tunne on sellele vastav: kurbus, vahel viha või tunnete tuimus annavad valdava emotsionaalse tooni igapäevaelule. Palju mõtiskletakse mineviku halvana tajutud sündmuste üle ja sageli lisanduvad sellele ärevad hirmumõtted tuleviku suhtes. Tulevikku tajutakse tumeda ja perspektiivituna, seal on keerukas midagi head ja lootusrikast kohata. Tervetele inimestele on üldiselt omane loota, et kunagi lähevad asjad paremaks ja oma fantaasiates põhjalikult sobrades leitakse pea alati midagi, mida oodata. Depressiooniseisundis on selliste positiivset tulevikku joonistavate piltide leidmine keeruline ettevõtmine. Lootusetuse tunne on seetõttu üks ohtlikumaid. Oluliseks depressiooni iseloomustavaks emotsiooniks on ka üksildustunne.

Oluline on proovida vähemalt midagi, et ennast aidata – kasutada vaimse tervise vitamiine. Oma raskust sõprade ja usaldusväärse täiskasvanuga jagada. Isegi kui isu eriti ei ole, siis tervislikult toituda. Liikuda endale vastuvõetaval viisil, nii tunnikese päevas. Leida enda jaoks midagi, mis natukenegi tuju tõstab või rahustab. Võtta teadlikult aega puhkamiseks. Olla ühenduses nende inimestega, kellega suhtlemine sulle hästi mõjub.

Kui sul on mure, räägi kellelegi, keda usaldad. Nõu saab küsida Lasteabi telefonilt 116 111, koolipsühholoogide tugiliinilt 1226 ja peaasi.ee veebinõustamisest peaasi.ee/kysi-noustajalt.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus