fbpx

EMTA – AKADEEMIA NAGU TAMMETÕRU

Kui tunned, et muusika või teater on Sinu teemad – siis muusika- ja teatriakadeemia on Sinu ülikool!

EMTA rektor Ivari Ilja on öelnud, et muusika- ja teatriakadeemia on just kui pisike mudel millestki hulga suuremast – nagu tammetõrus on peidus terve tamm, on akadeemias olemas kõik, millest lõpuks koosneb ka meie muusika- ja teatrimaastik.

EMTA-s on võimalik õppida ka erialadel, mis ei eelda põhjalikku muusikalist ettevalmistust või näitlejaannet. Nende erialade – muusikapedagoogika, muusikatehnoloogia, pärimusmuusika, muusikateadus, kultuurikorraldus – puhul piisab väiksemast kogemusest, kui olemas on meeletu huvi muusika või kultuuri vastu laiemalt.

Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) on küll väike ülikool, aga tegelikult mahub sellesse kaks tervet maailma – muusikamaailm ja teatrimaailm –, mõlemad üsna salapärased, väga mängulised ja loomingulised. Akadeemias on võimalik neid maailmu sügavuti tundma õppida, et leida neis päris oma rada, mida mööda tulevikus sammuda ja professionaalselt areneda. EMTA annab rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse.

Väikese ülikooli suur eelis on, et suudame iga oma üliõpilasega individuaalselt õiget rada koos otsida ja leida ning igati toeks olla. Meil saab bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel õppida kõiki tähtsamaid muusika ja teatrikunstiga seotud erialasid – orelist ja klavessiinist džässi ja pärimusmuusikani; näitlejatest, lavastajatest dramaturgideni; muusikateadlastest ja -õpetajatest kultuurikorraldajateni.

EMTA tähendab sada ja ühte aastat muusika- ja teatrihariduse alaseid kogemusi, mis loob tugeva klassikalise aluspinna, et tegutseda moodsa ülikoolina tänapäeval.

EMTA-s õpetavad väljapaistvad loovisikud, teadlased ja oma ala spetsialistid, kes tagavad, et õppimine oleks põnev ja atraktiivne. Tihe kontakt õppejõududega loob ühelt poolt väga intensiivse, kuid teisalt hästi mõnusa ja individuaalse ning koostööl püsiva õppe.

EMTA pakub rahvusvahelist õpikogemust. Oleme avatud maailma ja rahvusvahelise kultuurikeskkonna osa – see annab head võimalused rahvusvaheliseks konkurentsivõimeks ja tasemeks. Oleme uhked, et kõrvuti Müncheni, Hamburgi ja Kölni muusikakõrgkoolidega, Liszti-nimelise akadeemiaga Budapestis, Chopini-nimelise muusikaülikooliga Varssavis, Peterburi konservatooriumi ning teiste tipptasemel muusikakõrgkoolidega asume mainekas rahvusvahelises kõrgharidusasutusi järjestavas edetabelis QS World University Rankings esituskunstide pingereas tugeval 51–100 positsioonil.

EMTA-s on kaks õppehoonet – üks väga moodne ja teine, mis on pärit 17. sajandist. Kaasaegse õppehoone juurde kuulub maailmatasemel akustika ja väga heade tehniliste võimalustega suur saal, black box, kammersaal. Lavakunsti osakonna maja asub Toompeal kunagise Tallinna toomkooli asukohal. Toomkooli keskajast pärit puidust hooned hävisid 1684. aastal suures Toompea tulekahjus. 1691. aastal valmis uus kahekorruseline kõrge kelpkatusega kivist koolimaja, mis mõnede muudatustega püsib tänini.

Vaata akadeemia kohta täpsemalt: https://eamt.ee/

Mida EMTA-s õppida saab?

2021. aastal sisseastumiseks avatud erialad:

Rektoraat palub seda nimekirja täpsustada. Loodan väga, et mahub ja saame seda teha:

Muusika interpretatsioon – bakalaureuseõppes klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid, klassikaline laul, kooridirigeerimine; magistriõppes lisaks instrumentaalkammermuusika, vokaalkammermuusika ja saateklass, orkestri ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, varajane muusika

Helilooming ja muusikatehnoloogia – helilooming, elektroakustiline ja audiovisuaalne looming ning helirežii (bakalaureuseõpe, magistriõpe)

Džässmuusika (bakalaureuseõpe, magistriõpe)

Pärimusmuusika (bakalaureuseõpe)

Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)

Muusikateadus ja -korraldus (bakalaureuseõpe)

Muusikateadus (magistriõpe, doktoriõpe)

Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe)

Muusikaõpetaja (magistriõpe, ühisõppekava Tallinna ülikooliga)

Interpretatsioonipedagoogika (bakalaureuseõpe, magistriõpe)

Kultuurikorraldus (magistriõpe, ühisõppekava Estonian Business Schooliga)

Muusika ja teatrikunst (doktoriõpe)

Lavakunsti, teatrikunsti ja teatripedagoogika, kaasaegsete etenduskunstide ning nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome erialadele kevadel/suvel 2021 vastuvõttu ei toimu.

Miks õppida muusikapedagoogikat?

Muusikapedagoogika eriala loob väga head võimalused just neile, kel on soov mõjutada tulevast ühiskonda muusikaõpetuse kaudu. Magistritasemel saab õppida Tallinna ülikooli ning muusika- ja teatriakadeemia ühisõppekaval muusikaõpetaja erialal. Muusikapedagoogika õppekava pakub mitmekülgseid muusikaõpinguid: klassikast popini, instrumentaalist vokaalini, interpretatsioonist pedagoogikani. Bakalaureuseõppekava sisaldab pilliõpet (rütmimuusika instrumente, klaverit, plokkflööti, väikekannelt), dirigeerimist, hääleseadet ja hääle improvisatsiooni, samuti arranžeerimist, džässteooriat ja -solfedžot ning pakub mitmesuguseid võimalusi (koos)musitseerimiseks. Käsitlemist leiavad üld- ja muusikapedagoogika erinevad metoodikad (sh Orff, Kodaly, Dalcroze).

Aveli Meeles (teise kursuse muusikapedagoogika üliõpilane): „Mulle meeldb üks tsitaat, mida eelmisel laulupeol kuulsin: Vanemad annavad sulle elu, õpetajad annavad midagi, millega seda täita … Arvan, et muusikaõpetaja amet on väga tänuväärt amet ja et seda võiks kindlasti paljud noored just EMTA-s õppida. Muusika- ja teatriakadeemia annab väga tugeva muusikalise tausta, õpime väga palju erinevaid pille, erinevaid didaktilisi aineid, koorijuhtimist jne. Õppekava on küll mahukas, aga nii laia ja tugevat põhja, kui siit saab, mujalt on raske leida. EMTA-sse õppima tulles ei olnud ma tugeva muusikalise taustaga, kuid kui on sihikindlust ja tahet töötada ning areneda ja kui on tohutu kirg ja motivatsioon, siis on kõik võimalik!“  
Kristina Haavamägi (kolmanda kursuse muusikapedagoogika üliõpilane): „EMTA-s muusikaõpetajaks õppides saad oskused mitmel erineval alal – näiteks koorijuhtimises, ansamblimängus, laulmises ja hääleseadse, klaveri- ja lisapilli mängus ning ka džässmuusika teoorias – see kõik on inspireeriv ja loominguline, mida hiljem ka oma õpilastele edasi anda.“    
Liina Lippasaar (kolmanda kursuse muusikapedagoogika üliõpilane): „Muusikaõpetaja eriala tõmbab sind välja mugavustsoonist. Ühtäkki avastad ja arendad oskusi, millest sul varem aimugi polnud. Muusikaõpetaja eriala pakub laiapõhjalist muusikaharidust koos laulmise, pillimängu, muusikalist liikumise, dirigeerimise ja muu põnevaga. Valikaineid valides saad mõelda, mis sulle tõeliselt huvi pakub.“

Miks õppida muusikateadust või muusikakorraldust?

Muusikateadus tegeleb muusika ja muusikaelu uurimisega kogu selle mitmekesisuses, muusikakorraldus aga muusika viimisega publikuni. Muusikateaduse ja muusikakorralduse õppekava on õige valik neile, kes tunnevad, et tahavad toimetada rohkem muusikamaailma telgitagustes kui suurel laval.

                        Kuidas ja kellele muusikat luuakse?

                        Kuidas muusika inimesele mõjub?

                        Milline on muusika seos ümbritseva maailmaga?

                        Kuidas muusikafestivali ladusalt korraldada ja edukalt turundada?

Need on vaid mõned küsimused paljudest, millega muusikateadlased ja muusikaelu korraldajad oma töös kokku puutuvad. Eriala kõige tugevam külg ongi paindlikkus – üliõpilane saab oma õpingute raja suuresti ise valikainete, erinevate projektide ja kõige südamelähedasema uurimistöö najal kujundada. Õppekavas on esindatud kõik tänapäeva muusikateaduse olulisemad suunad, teoreetilise õppe kõrval omandatakse hulgaliselt praktilisi oskusi. Uuritakse nii kaasaegset kui ka ajaloolist muusikat ning klassikalise muusikaloo kõrval puututakse kokku rahva-, populaar- ja filmimuusikaga. Eesti muusikakultuuri vaadeldakse osana laiemast kultuuripraktikast ning võrdluses mujal maailmas toimuvaga. Kõik see loob avarad võimalused edasiõppimiseks või töömaailma suundumiseks. Muusikateaduse ja muusikakorralduse hariduse pinnalt on võimalik kavandada akadeemilist karjääri, siirduda tööle erinevatesse kultuuriorganisatsioonidesse ja loominguliste kollektiivide juurde, saada muusikakooli õpetajaks või proovida kätt ajakirjanduses.

Anita Maasalu: „Muusikateaduse erialale õppima astudes lähtusin eelkõige oma huvist muusikaajaloo ja kirjutamise vastu. Nüüdseks on see eriala end mulle avanud oma täies mitmekesisuses ning ikka ja jälle leian end avastamas uusi väljakutseid, millega üks muusikateadlane oma töös kokku puutuda võib. Igal semestril saame süveneda just ennast paeluvale uurimisteemale, mis võib meid viia mäluasutustesse materjali koguma, katseid ja intervjuusid läbi viima, muusikateoseid süvitsi analüüsima ning – mis peamine – hulgaliselt head muusikat tundma õppima. Meie õppekavas on palju ruumi ka valikainetele, mis võimaldab õpingud endale meelepäraseks kujundada. Miks mitte õppida lisaks näiteks mõnd instrumenti, heliloomingut või võõrkeeli? EMTA kui väikese ülikooli eelis on minu arvates individuaalne suhtlus õppejõududega ning võimalus saada pidevalt nõu ja tagasisidet. Samuti on meil tore sõbralik kogukond, kust võib leida sõbrad terveks eluks.“ Anita on muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse üliõpilane.

Miks õppida kultuurikorraldust?

Kultuurikorralduse magistriprogramm võimaldab sul ühendada tööelu ja isiklik areng ning siduda see kultuurivaldkonnas just sinu jaoks kõige olulisema väljakutsega. Õppekava annab raamid, et väga kogenud mentorite ja (välis)õppejõudude abiga mõtestada kaasaegsel kultuurimaastikul toimuvat ning otsida ja leida oma professionaalne koht sellel maastikul.

Tänapäeva maailmas on vaja eri valdkondi tundvaid mitmekesiste oskustega inimesi. Kunsti ja kultuuri tundmine annab hea aluse väga erinevate vajalike ja väärtuslike eesmärkide nimel töötamiseks. Erialale otsime inimesi, kes soovivad töötada kultuuri alal, innustada ja juhtida väga mitmepalgelisi ettevõtmisi, mis ühendavad erinevaid inimesi ja valdkondi. Kultuurikorralduse magistriõpe annab oskused ja teadmised kiiresti muutuvas maalimas kultuurivaldkonna professionaalina töötamiseks ja arenemiseks.

Kaheaastane ingliskeelne kultuurikorralduse magistriõppekava on loodud koostöös Estonian Business Schooliga. Rahvusvaheline õppekava on tudengikeskne ja praktilise suunitlusega.

Õppekava keskendub sinule! Uuendatud õppekava on üles ehitatud ülesandepõhise õppena – iga  tudengit julgustatakse valima oma isiklik ülesanne või projekt, millest saab tema õpingute selgroog. Ülesandepõhise õppe üks paljudest eelistest on aktiivõpe – uute teadmiste ja oskuste omandamine otse töökeskkonnas. Pakume sulle õpikogemust, mille käigus saad uurida, arutada ja luua seoseid päriselus ette tulevate probleemide lahendamiseks. Soovi korral võid oma projekti siduda magistritööga, mis aitab veelgi paremini teooria ja praktika vahel seoseid luua. Tugeva akadeemilise alusega õppekava annab sulle vajalikud analüüsioskused uudsetele olukordadele ja projektidele terviklikult ja tasakaalustatult lähenemiseks.

Hannele Känd: „Kultuurikorraldus on valdkond, mida iseloomustab just kui hästi mitmetasandiline ristmik. Igast võimalikust suunast sõidab kokku erinevaid liiklejaid ning masinaid, neile kehtivad kõiksugu mitmeti tõlgendatavad reeglid ja märgid, nad võivad rääkida erinevat keelt jne … Kõige selle keskel on üks inimene – korraldaja, kes oskab „ristmikul“ toimuvast aru saada, „liiklejaid“ suunata ja vajadusel sasipuntraid lahti harutada. Mind on kultuurikorraldaja töö juures hoidnud algusest peale need inimesed, kes kultuuris tegutsevad – artistid, loojad, teised korraldajad. Nende abil mõistan maailma ja inimese loomust aina paremini ning mul on hea tunne, kui saan mõne suurepärase kultuurinähtuse sünnile abiks olla. Muidugi on võimalik kultuuris tegutseda ka ilma kõrghariduseta, kuid olen tänulik, et otsustasin siiski õppima minna. Kultuurikorralduse õppekava aitas näha suuremat pilti, aga samas ka väga mitmete väikeste detailide olulisust. Ühtlasi aitas ühine õppimise aeg leida mõttekaaslasi ning usaldusväärseid kolleege, kellega kindlalt kultuuripõldu edasi künda.“ Hannele on lõpetanud muusika- ja teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriõppe ja töötab nüüd kultuurikorraldaja ning noorsooteatris etendusteeninduse juhina.

Vaata ka videoid:

  • Prof Toomas Siitan: Miks muusikast mõtlemine on põnev? Ehk – kas muusikast mõtlemine ja kirjutamine on nagu arhitektuurist tantsimine?
  • Natali Ponetajev: Mis juhtub, kui muusika ja teadus kohtuvad? Ehk – kas muusikateadlased peavad teadma kõigi heliloojate sünniaastaid peast?
  • Kaari Kiitsak-Prikk: Kultuurikorraldaja – kus ta on? Ehk lugu sellest, kuhu kultuurikorraldajad kaovad.
  • Mirjam Leesalu: Mida mõtled, kui ütled muusikapedagoogika? Ehk miks muusikapedagoogikat bakalaureuseõppesse õppima tulla?

OLED MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIASSE VÄGA OODATUD!

Sisseastumise ajakava ja üldinfo: https://eamt.ee/sisseastumine/sisseastumise-ajakava-ja-uldinfo/

Kontaktandmed: vastuvott@eamt.ee, 6675 709

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus