fbpx

Eesti Väitlusseltsi kogemuslugu: see on väga põnev, hariv ja kindlasti tuleb kasuks ka edaspidises elus

Eesti Väitlusselts korraldas Keskkoolide Eesti meistrivõistluste 21/22 I etapi sel aastal Tartu Forseliuse Koolis 4.-5. detsembril. Üritus sai kaasrahastuse Euroopa Liidult ja sellest tulenevalt oli ka väitlusteema seotud EL toimimisega. 

Väitlejad kohtusid vastastega kokku viies eelvoorus, millest neli olid ettevalmistatud teemal: EL peaks takistama liikmesriikidel Hiinaga lähedaste suhete arendamist. Lisaks väideldi teemat veel veerandfinaalides ja finaalis. Üks eelvoorudest ja poolfinaal toimusid improteemadel, milleks ettevalmistamiseks oli väitlejatel aega vaid 45 minutit. 

Kahel osalenud väitlejal palusime oma turniiril käimise kogemust meiega jagada. 

Algaja väitleja Simone Nairis Miina Härma Gümnaasiumist: “Mina sain Keskkoolide Eesti meistrivõistlustelt ainult positiivseid ja arendavaid kogemusi! Väitlusega alustasin alles sel sügisel ja olen väga rahul oma otsusega. Üritus oli väga hästi planeeritud – info võistluste ja etapiteema kohta oli juba varakult teada. Samuti oli võistlus suurepäraselt organiseeritud – jälgisime ajakava, kõikidel võistkondadel olid sobivad vastased ning jaguneti ühtlaselt klassidesse. Mu kõige lemmikumad osad võistluse juures olid tagasiside saamine ja uute tutvuste leidmine. Kõik kohtunikud, kes minu tiimi väitlust hindasid, olid väga toredad, sõbralikud ja abivalmid. Sain palju häid näpunäiteid, mida teha paremini, et areneda. Kohtunike tagasiside ootamine koos vastastiimiga oli väga lõbus – tutvusin sel ajal mitme erilise ja huvitava inimesega. Olin meeldivalt üllatunud, et võistlustel osales peale minu veel mitmeid algajaid. Minu esialgne kartus, et Keskkoolide Eesti meistrivõistlustel osalevad ainult kogenud ja tugevad väitlejad, ei pidanud paika. 

Meie võistluse teema oli tugevalt seotud Euroopa Liiduga. Pidin oskama leidma nii poolt- kui vastuargumente ja see õpetas nägema asju erineva nurga alt. Nende situatsioonide läbi tegemine aitas mul paremini Euroopa Liidust ja selle toimimisest aru saada. Näiteks on Euroopa Liidul õigus olukorrast tulenevalt kehtestada väga karme sanktsioone. 

Julgustan kõiki noori väitlusega alustama – see on väga põnev, hariv ja kindlasti tuleb kasuks ka edaspidises elus.” 

Kogenud väitleja Helen Haamer Tallinna Inglise Kolledžist, I etapi võitnud võistkonnast: “Kuuldes, et peame väitlema välispoliitikat tõi meile kõigile esiteks hirmujudinad ning teiseks pingelise ärevuse. Välispoliitika on kirju, nüansirohke ning vastuoluline- igas küsimuses ja konfliktis on mitu agenti, igal agendil oma huvid ja võimed, mida peab meeles pidama. Ja isegi kui me oleme elanud terve oma elu Euroopa Liidus, on ka see meile mingi piirini võõras. Et võita välispoliitika väitluseid, pidime esiteks mõistma, kuidas see ‘sirmitagune’ maailm tegelikult töötab- “Kes see Euroopa Liit siis ikka tegelikult on?”. Iga kihiga, mis me sellelt küsimuselt maha koorisime, sai selgemaks asjaolu, et selgust selles vastuses ei ole. Oleme harjunud mõtlema Euroopa Liidust kui ühest terviklikuks organisatsioonist ühtsete vaadete ja soovidega.

Tegelikkuses koosneb Euroopa Liit 27 erinevast riigist, 27 erinevast eesmärgist ja 27 erinevast soovist. Need soovid on tihti vastuolulised ning soovid tihtilugu ei ühti. Kuid päeva lõpus tuleneb Euroopa Liidu võim ta ühtsusest ning soovist luua kõigile liikmesriikidele hea ja stabiilne tulevik. Isegi kui tee sinna on tihti konarlik aeglane, on just ühtsuse otsimine Euroopa Liidu tähtsaim eesmärk. Küsides lihtsaid küsimusi -Kes? Miks? Kuidas? Mis siis juhtub?’ suutsime kiht kihi haaval lahti koorida selle väitluse, ehitades endale argumente ning samal ajal seletades endale, kuidas maailm meie ümber töötab.Ma usun, et suutsime võita just sellepärast, et näitasime maailma sellena mis ta on- mitmetahuline ja keerukas, samal ajal pakkudes selgeid mehhanisme, kuidas seda muuta paremuse poole. Teades, kuidas maailm meie ümber töötab ja mis on murekohad on parim viis, kuidas seda parandada. See ongi suurim kink, mis väitlus on meile eales andnud – võimalus näha maailma kui üht suurt vastamata küsimust, mida meil on nüüd võimalus lahti koorida.” 

Lisaks neile kahele väitlejale, osales kokku eestikeelsel turniiril 37 ja venekeelsel 10 võistkonda, kelle oli võimalik Euroopa Liidu toimimise ja põhimõtetega lähemalt tutvuda. Kaks päeva väitlust möödus edukalt ja nüüd saavad kõik osalejad juba järgmisteks turniirideks valmistumist alustada, sest Keskkoolide Eesti meistrivõistluste 21/22 II etapp toimub juba 19.-20. veebruaril. 

Antud teave kajastab ainult autorite seisukohti ning Euroopa Parlament ei vastuta selle võimaliku kasutamise eest.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus