Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus: inimesed on eesmärgipärased tegelased

Noorteinfoportaali‌ ‌Teeviit‌ ‌2020‌ ‌esimese‌ ‌kuu‌ ‌teemaks‌ ‌on‌ ‌harjumused,‌ ‌eesmärgid‌ ‌ja‌ ‌lubadused.‌ ‌Seetõttu‌ ‌oleme‌ ‌teinud‌ ‌loo‌ ‌Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendusega, kes jagab enda soovitusi eesmärkide seadmisest ning nende täitmisest.

Inimesed on eesmärgipärased tegelased. Selle mõistmiseks ei ole vaja psühholoogia kraadi ega tarku brožüüre. Alates sellest, et panna jalg-jala ette, et tammuda hommikul kööki kohvi järele kuni uusaasta lubadusteni, on eesmärgid inimeseks olemise osa. Siiski mõned suured (ja ka väiksemad) sihid võivad mõjuda vaimsele tervisele negatiivselt. Kindlasti ei saa ega taotle mu arvamus eksperdi staatus. Järgnev on järeldus minu individuaalsest kogemusest ehk mu mõtetest tasub enne praktiseerimist kahelda. 

Kui Teeviit palus Eesti Psühholoogia Üliõpilaste Ühenduselt lugu, kuidas seada eesmärke, nii et vaimne tervis ei kannataks, meenusid mulle esmalt enda õpingud. Nimelt on hästi õppimine üks minu suuremaid sihte. Möödunud semestri lõppedes avastasin ennast vaimselt kohast, mis oli mulle senini võõras. Motivatsioon uurimustöid lugeda (mõnest raamatust rääkimata) oli läinud. Vähegi vaimset pingutust nõudev mõttekäik tundus nagu piin. Nägin hiljuti ühte naljakat pilti, mis tõdes, et kui psühholoogia tudengil on mõni viga, siis tasub tal ju ainult oma märkmeid vaadata. Vaatamata eelisele on mõnikord just iseendale keeruline nõu anda. 

Tegelikult jäi mu seiklustel märkamata üks lihtne tõsiasi. Iga eesmärk tuleb millegi arvelt. Usun, et sellest tõest arusaamine oleks möödunud olukorda kohati leevendanud. Teisalt võib see lihtsalt olla tagantjärele tarkus. Näiteks, kui luban endale, et uuest aastast teen kolm korda nädalas trenni, siis see tähendab, et õppimise tunnid on nüüd asendunud jõusaaliga. Teisalt kui sean endale sihiks hästi õppimise, siis arvatavasti minu sotsiaalne elu jääb tahaplaanile. Aeg seab omad piirid. Siinkohal on mind aidanud planeerimine, prioriteetide seadmine ja eneseanalüüs. Olen avastanud, et sõbrannade mitte nägemine ja halb tuju käivad tavaliselt käsikäes. Õppimisel ei tohi ma seda unustada. Enne kui sa eesmärke seadma hakkad, siis küsi, mida sa oled valmis ohverdama ja, millest sa kindlasti ei taha loobuda. 

Vaheaeg tõi oodatud puhkuse ja sõna “uurimistöö” ei toonud enam pisarat silma. Kui sa tunned, et oled endaga tupikus, siis professionaalse abi otsimine on julge samm. Sinu kogemus võib vajada hoopis teist lähenemist. Seniks aga, lõbusat eesmärkide seadmist ja tasakaalu leidmist! 

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus