fbpx

Eesti Noorteühenduste Liidu kogemuslugu

29.11.2021
Maris Praats, sisuloome tiimijuht

Noorteinfoportaalis Teeviit on novembris kuuteemaks juba mitmendat aastat “Minu noorsootöö võimalused” ning sellel aastal on meile oma kogemustest kirjutanud Eesti Noorteühenduste Liidu töötajad.

Räägi veidi endast- millega ENLis tegeled, igapäevane elu?

Triin: ENLi juhina tegelen teatud määral kõikide teemadega, millega organisatsioon tegeleb. Lisaks organisatsiooni igapäevasele juhtimisele tegelen aktiivselt veel välissuhtluse ja erinevate projektide juhtimisega. 

Sigrid: ENLis olen Kagu-Eesti piirkonna koordinaator ning sellega seoses arendan samuti piirkonnapõhiselt osalusvaldkonda, pakkudes tuge noortele kui ka ametnikele läbi koolituste ja nõustamiste. 

Pillemari: Siiani on peamisteks ülesanneteks olnud valimistega seoses kommunikatsiooni tegemine, üldkoosoleku korraldamine ja muude jooksvate tegevustega tegelemine.

Liisa: ENLis töötan noorte osaluse spetsialistina. Igapäevaselt tegelen osaluskogudega – noortevolikogude ja aktiivgruppidega. Päevad ei ole vennad – iga päev on erinäoline. Peamiselt suhtleme noorte, ametnike ning meie koostööpartneritega. Samuti käime omavalitsustes visiitidel (kui on vastavaid võimalusi), et kohtuda inimestega, kellega oleme meili teel suhelnud. Koos kolleeg Maarjaga koolitame nii noori kui ka omavalitsuse ametnikke ning korraldame erinevaid ENLi üritusi.

Kuidas sinust sai ENLi töötaja? 

Triin: Olen ENLiga seotud olnud juba üle 10 aasta, kuid tööle sattusin nii, et kandideerisin 2020. aasta kevadel ENLi nõukogusse ja osutusin valituks. Olin paar kuud nõukogu liige olnud, kui ENLile otsiti juhti ning ühel hetkel ei jäänudki muud üle, kui ise juhatusse kandideerida. Kandideerisin juhatusse, osutusin valituks ning 2021. aasta 1. jaanuarist alates olengi ENLis tööl.

Sigrid: ENLiga ma olen seotud olnud juba pikalt – olen siin organisatsioonis olnud varasemalt mõned aastad vabatahtlik ning ka paari osaluskogu juures. Esimest korda tulin tegelikult ENLi tööle kui olin projekti „Noorelt noorele – osalusest laiemalt“ projektijuht ja selleni ma jõudsin tänu sellele, et ma kandideerisin vabatahtlikuks, aga ma ei osutunud valituks, vaid sain hoopis selle pakkumise. 

Pillemari: Nägin sotsiaalmeedias kommunikatsiooni assistendi-praktikandi positsiooni ja mõtlesin, et see tundub huvitav väljakutse. 

Liisa: ENLi töötaja sai minust läbi kandideerimise. Sotsiaalmeedias nägin kuulutust ning tol hetkel tundus, et see oleks põnev väljakutse panna ennast proovile ning kandideerida noorte osaluse spetsialisti kohale. 

Kas oled olnud alati aktiivne? Millised on sinu esimesed mälestused aktiivsusest? 

Triin: Alates algklassidest käisin erinevates huvi- ja spordiringides, et endale õige ala leida, kuid ühiskondliku aktiivsuse juurde jõudsin alles põhikooli lõpus. Õpilasesinduses olles puutusin kokku näilise kaasamisega, aga see mulle ei sobinud ja ma kauemaks sinna ka ei jäänud. Peale seda sattusin klassiõe kaudu hoopis tegutsema ühte poliitilisse noorteühendusse ning seal oli mul võimalus luua Raplasse aktiivne klubi ja lüüa kaasa üleriigilistes tegevustes ning kampaaniates. 

Sigrid: Minu aktiivsus hakkas ma arvan siis kui ma läksin gümnaasiumisse, sest siis ma avastasin enda jaoks Jõgevamaa Noortekogu, kes andis mulle võimaluse avastada seda senini peidus olnud poolt minus endas.

Pillemari: Olen olnud umbes neljandast klassist õpilasesinduses ja alati koolielus aktiivselt kaasa teinud. Võitsin osa ka erinevatest hariduslikest ja heategevuslikest noorte projektidest ning hakkasin üsna varakult tööelu elama. Minu esimene suurem mälestus aktiivsusest on see, kui mind minu kooli õpilasesinduses nimetati hariduse eest vastutavaks liikmeks ning seejärel juba asepresidendiks. 

Liisa: Nii palju kui mäletan olen alati olnud aktiivne. Esimesed mälestused aktiivsusest ulatuvad välja algkoolini, kus sai käidud näiteringis. Põhikooli ning gümnaasiumi ajal sai oldud ka õpilasesinduses ning erinevates ringides – näitering, luulering. Samuti sai käidud ka kooli esindamas erinevatel olümpiaadidel ning üritustel. Peale gümnaasiumi liitusin mõneks ajaks ka poliitilise noorteorganisatsiooniga. Ühiskond ning poliitika laiemalt on mind huvitanud juba pikalt. Poliitilises noorteorganisatsioonis olek andis kindlasti juurde teadmisi ning arusaamisi ühiskonnas ning poliitikast laiemalt. 

Miks just noorsootöö? Mis sind köidab selle juures?

Triin: Noorsootöö valdkonnas on võimalik end erinevatel aladel proovile panna ja kogu aeg uusi oskuseid ja teadmiseid saada. Kõige enam võlub mind noorsootöö juures aga see, et saan oma ideed nii ellu viia, nagu ise õigeks pean ning isegi kui midagi peaks vahepeal nihu minema, on fookus lahenduste otsimisel.

Sigrid: Noored on vahvad – selles valdkonnas pole ükski päev samasugune nagu eelmine ja on võimalik nii paljude erinevate inimestega kohtuda. Samuti see, et sa saad ka oma tegevusega muutuseid ellu kutsuda või muuta kellegi teise päeva paremaks. 

Pillemari: Kui ma olin ise noorem, siis tundsin suuresti puudust oma valla noorsootööst ja oli tunda, et kedagi nagu ei huvitagi eriti, et meil ka hea oleks. Olen tähele pannud, kuidas mu alevik jääb aina rohkem noortest tühjaks just selle tõttu, et koolides ega noortekeskustes ei ole tuge ei psühholoogiliste probleemide ega hariduslike probleemide osas. Seega on noorsootöö minu jaoks tähtis just selle tõttu, et praegustel noortel oleks parem kui minul oli.

Liisa: Kuna noorsootöö on nii mitmetahuline, siis erinevad inimesed ja ideed, millega kokku puutun, muudavad valdkonna põnevaks. Teadmine, et saan mingil määral anda sinna ka enda panuse, muudab noorsootöö valdkonna minu jaoks eriliseks. 

Mis Sind elus inspireerib?

Triin: Võimalus tegutseda ja võimalusi luua.

Sigrid: Mind inspireerivad inimesed, kes ei anna alla esimese takistuse tulekuga – see näitab ainult seda, et me oleme suutelised tegema rohkemat kui lihtsalt olemine. 

Pillemari: Inimesed minu ümber ja mu sisemine tahtejõud elus palju saavutada.

Liisa: Inimesed mu ümber. Ma olen alati öelnud, et mulle meeldib end ümbritseda inimestega, kes on minust targemad, sest see annab võimaluse ennast pidevalt arendada ja iga päev midagi uut õppida. Ka noored, kellega me igapäevaselt suhtleme, inspireerivad. Kui noortel silm särab, siis tekitab see ka endas positiivse tunde. 

Millisena näed tulevikku?

Triin: Noortevaldkonna tulevikku vaadates näen, et noored hakkavad üha enam oma häält ühiskonnas kuuldavaks tegema ning noorte osalus poliitikaloomes muutub järjest tavapärasemaks. Kui vaadata näiteks noorteühenduste suunda, siis üha enam tekib erialaorganisatsioone, sest tudengid tajuvad, et vaid formaalharidusest jääb väheks ning ka ülikoolid hakkavad aru saama, et mida rohkem mitteformaalseid võimalusi kool tudengitele pakub, seda kompetentsemaid ja konkurentsivõimelisemaid spetsialiste nad koolitavad. 

Sigrid: Tulevik on koht, kus kõikide arvamust kuulatakse ja võetakse arvesse mõistlikkuse piirides. See on koht, kus on vähem vihakõnet ja rohkem hoolimist.

Pillemari: Noorusliku ja muutuste rohkena. 

Liisa: Tulevik on noorte päralt. Vaadates praeguseid noori, siis on näha, et noortel on tegutsemistahet. Noored on julged, agarad ning teavad, mida nad teha tahavad. 

Anna mõne soovitus noorele, kes sooviks ka panustada ühiskonda. Kuidas peale hakata?

Triin: Mõtle, mis on see valdkond, mis sulle huvi pakub ning seejärel uuri, millises organisatsioonis saaksid end selles valdkonnas arendada. Kui oled sobiva organisatsiooni leidnud, siis kirjuta neile ja ütle, et tahaksid nende kohta rohkem teada ja tegevuses kaasa lüüa. Kolmanda sektori organisatsioonid otsivad endale pidevalt liikmeid juurde, seega karta pole midagi, on vaja vaid veidi pealehakkamist. PS! Võid küsida endale organisatsioonis ka mentori, kes aitaks sul kiiremini sisse elada.

Sigrid: Võta ühendust mõne aktiivse noorega või ENLi või mõne muu noorteorganisatsiooniga, kes aitab sind suunata sel teel. Esimene samm on alati raske, aga usu mind – see samm on seda väärt, sest need kogemused ja inimesed Su ümber on fantastilised!

Pillemari: Kõige esimene samm oleks minna liikmeks oma õpilasesindusse ja väljendada soovi midagi ära teha.

Liisa: Kindlasti pole ühte kindlat asja või suunda, kuidas noor saaks ühiskonda panustada. Ka väikestest asjadest alustamine on panus. Olles koolis õpilasesinduses või erinevates huviringides. Noortekeskused või noortetoad on head kohad, kus noorsootöötajatelt saada infot erinevate võimaluste kohta, kuidas panustada kas enda kodukohta või liituda mõne põneva organisatsiooniga. Kindlasti on noorel vaja avatud meelt ning huvi ning sealt selle õige organisatsiooni leidmine ei tohiks enam keeruline olla. 

Artiklit toimetas Teeviida sisuloome- ja koostöösuhete tiimi liige Mariliis Lulla 

Pildi autor Grete Kaljusaar.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus