fbpx

Eesti Maaülikool: Kristi lugu eriala valikust

Noorteinfoportaali Teeviit aprillikuu teemaks on minu võimalused õppimiseks ja töötamiseks. Sellel kuul keskendume muuhulgas ka erinevatele ametitele, koolidele, enesearengule ja töötamisele suvel. Tänases artiklis tutvustame Eesti Maaülikooli erialasid.

Mäletan hästi, kui olin 12.klassis ja siis juba ma tundsin suurt mure, et mida ma nüüd peale gümnaasiumi lõpetamist hakkan tegema. Ma teadsin, et ma tahan ülikooli minna, aga mis eriala? See oli suur küsimus mul. Mulle tol ajal meeldis väga mõte psühholoogiat õppima minna, aga samas tundis, et ma pole 100% kindel. Minu vend, kes tegeleb põllumajandusega, ütles mulle, et ma läheks ja õpiks agronoomiks. Mille peale ma vastasin kohe: „Mina ja agronoomiks? Kas sa teed nalja?“. Ma olin tol hetkel selle vastu, et ma lähen põllumajandust õppima. 

Gümnaasiumis oli kõigil võimalus käia töövarjupäeval, kus siis pidime valima välja, millise erialatööga lähme lähemalt tutvuma. Kuna agronoomi mõte jäi mul nii kummitama alateadvusesse, siis otsustasin, et miks mitte minna ühe Eesti agronoomiga kaasa ja näha täpsemalt millega ta tegeleb. See päev oli väga tore, huvitav, ringi seiklemist põldude peale ja tutvumist erinevate põllumajandus ettevõtetega. Peale seda päeva olin ma kindel, et lähen ülikooli õppima põllumajandust. Nii ma siis kandideerisingi Eesti Maaülikooli „Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise“ erialale. 

Minu aeg Eesti Maaülikoolis ja õppides põllumajandust on olnud kogemuste rikas. Esimesest aastast on kõige rohkem meelde jäänud mulle õppeaine „Mullateaduse alused“. Õppisin nii teooriat, kui ka sain praktiliselt asju läbi teha. Sain laboris uurida mulla koostist, käisin koos teiste kaastudengitega välispraktikal, kus pidime võtma mullaproove, kaeveid tegema ja määrama erinevaid horisonte. Samuti pidi ka suvel üksinda kaevama 3 erinevat auku ja määrama ära mulla erinevad horisondid, pH, mulla lõimise jne. Teisest aastast jäi kõige rohkem meelde õppeaine „Taimekahjustajad ja nende tõrje“. Kuna sarnaselt mullateadusele õppeainele, pidime õppima palju teooriat ja teooria kinnitamiseks sai praktikumis määrata ise putukaid. Samuti ka suvel pidi korjama 10 taimehaigust ja kümme putukat, kes kahjustavad põllumajandustaimi. Kolmandast aastast ehk minu viimasest aastast jääb kõige rohkem meelde õppeaine „Põllumajandusökonoomiga“, kus oli palju arvutamist. Õppisin kuidas liigitada kulusid lähtuvalt nende reageerimisest toodangumahu muutumisele, kuidas kujuneb toodangu omahind, mida mõjutab kasumist jne. 

Kõik õppeained, mida antud eriala koondab endasse, on olnud huvitavad ja vajalikud. Eriala haarab endasse veel väga palju huvitavaid õppeaineid. Näiteks agrokeemiat, rohumaaviljelust, taimekasvatust, biomajandust; turundus põllumajandusturunduse alustega; taimekasvatuse masintehnoloogiat, ökoloogia ja keskkonnakaitset, taimefüsioloogiat jne. 

Peale kohustuslike õppeainete on võimalik valida endale ka vabaaineid ja valikuid on palju. Mina võtsin endale lisaks põhiainetele kommunikatsioonijuhtimise ja vene keele algajatele. Samuti otsustasin liituda üliõpilasesindusega, et minu tudengielu oleks veel põnevam. 

Usun, et enda kogemusloo lõpetuseks sobib väga hästi laused, mida eelmise aasta suvel esitasin MyHitsis „Mina olen Kristi, õpin põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist, eriala, tänu millele on meil laual maitsev, kodumaine ja loodussõbralikult kasvatatud toit. Iga inimene vajab põllumeest kolm korda päevas! Maaülikoolis on palju, mille vahel valida, et leida sulle just see kõige õigem. Minu valik on põllumajandus, minu valik on Eesti Maaülikool“. 

Mis on Eesti Maaülikool?

Eesti Maaülikool on rohelise mõtteviisi, praktiliste erialade, sõbraliku õpikeskkonna, kaasaegse ülikoolilinnaku ja kindla tuleviku võimalusega ainulaadne ülikool Eestis. Tegemist on ülikooliga, mis hindab praktilist õpet väga kõrgelt. 

Eesti Maaülikool kuulub 50 parima ülikooli hulka põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas. Kindlasti ei saa mainimata jätta keskkonnakaitsjaid, maastikuarhitekte, geodeete, tehnikuid ja veterinaare, kes sirguvad Maaülikoolis järgmisteks oma ala tippudeks. 

Eesti Maaülikoolis on mitmeid erialasid, kus konkurents on tõusvas joones. Näiteks on põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine üks populaarseim eriala nende seas, kel tulevikus soov agronoomina leiba teenida või mõista põllumajanduse kõiki külgi. Õpingute käigus läbitakse palju praktilisi õppeained, mis aitavad põllumajandust mõista igast küljest. Metsanduse erialalt sirguvad aga järgmised metsanduse spetsialistid, kes oskavad hoolt kanda kõikide Eesti erinevate kasvukohatüüpide eest. Tulevased keskkonnakaitsjad ja maastikuarhitektid õpivad Maaülikoolis meid ümbritsevat keskkonda nägema, kaitsma, hooldama, kujundama ja hindama. Oodatud on õppima kõik, kes hingelt mingil moel maailmapäästjad on.  

Sedasi võiks kirjeldada ja eraldi välja tuua kõiki Eesti Maaülikooli erialasid, sest siin koolis leiavad kõik looduse, keskkonna, majanduse ja tehnika huvilised endale midagi meelepärast. 

Tule ja kindlusta oma tulevik Eesti Maaülikoolis. 

Lugu on valminud koostöös Eesti Maaülikooliga.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus