fbpx

Eeriku kogemuslugu: kuidas tekkis HUUB?

Noorteinfoportaali Teeviit novembri teemaks on noorsootöö võimalused. Peamiselt keskendume noorte osalusele ja ettevõtlikkusele. Seekord jagame Eerik Hannuse kogemuslugu HUUBi loomisest. 

Kust tekkis idee luua selline keskus?

Idee tekkis juba mitu aastat tagasi. Põhjuseks oli nõudlus sellise võimaluse vastu ehk just gümnaasiumi noored tahtsid kohta, kus oleks võimalik vanematel noortel olla ning tegevusi korraldada. Noorte poolt on soov sellise koha vastu olnud vähemalt kuus aastat, aga viimastel kohalikel valimistel 2017 aastal küsisid kohalikud otsustajad ehk poliitikud minu käest, mida noored Pärnu linna sooviksid. Üllataval kombel läks minu väljakäidud idee noorte oma keskuse kohta valimislubadusena kirja päris mitme erakonna valimisplatvormidesse. Ma tegin juurde veel toetava küsitluse Pärnu gümnaasiumite noorte seas, millele vastas u 250 noort. Küsitlusest soovisin teada saada, mis on noorte jaoks Pärnu linnas puudu ning mis on juba hästi ning töötab. Küsitlusest tuli välja, et esimese puudusena toodi Pärnu puhul välja vähene kõrgharidust andvate õppeprogrammide arv ning teisena toodi välja noorte enda koha puudumine. Sealt saime ka nagu kinnituse, et tegeleme õige asjaga ning sellega on vaja kindlasti edasi minna. 

Sealt liikus asi juba väga kiiresti edasi. Saime linnavolikoguga koostöös kirjutatud projekti ning sellele ka rahastuse. Koha loomiseks saime toetuse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Ruumide leidmisega läks aga kauem aega. Ma ise olin tollal ajateenistuses ja alustasin HUUBi loomist mõttega, et nüüd ma hakkan seda Tapalt eestvedama ning iga nädalavahetus Pärnus ehitamas käima. Kuid soovitud ruume me ei saanud, esimesed pakkumised linna poolt olid kõik kas liiga väiksed (50-100m2 kogu keskuse pind) või liiga halvas seisus. Seetõttu loobusime projekti elluviimisest ning liikusime eluga edasi.  

Ma läksin õppima Tartu Ülikooli majandusteaduskonda ning tegin juba uusi plaane. Kuniks sain ühel oktoobrikuu teisipäeva õhtul kõne, kui olin sõitmas parasjagu Pärnusse. Mulle helistas üks Pärnu ettevõtja, kellega olin varasemalt palju koostööd teinud ja ka noortekeskuse plaani haudunud. Ta alustas oma kõne järgmiste sõnadega:” Ma tean, et sa käid praegu ülikoolis ja elad Tartus, nii et sa tõenäoliselt ütled mulle ei, aga kuula mind ära.” Pärnusse olid tekkinud ruumid, kus meie keskuse mõtet ellu viia ning ta soovis just mind seda eestvedama. Lubasin talle, et mõtlen selle peale. Ilmselgelt muust ma enam mõelda ei suutnud ja kui ma Pärnu jõudsin ja bussist maha astusin, siis ma olin juba otsuse teinud. Ma tulin ülikoolist ära ning kolisin tagasi Pärnusse, et alustada oma ambitsioonika projekti elluviimist.

Kui palju on teid tiimis? Kuidas on ülesanded jaotatud?

HUUBis töötab lisaks minule veel kaks tublit noort. Johanna, kes on minu parem käsi ja haldab keskuses ruumides toimuvat ning Anneliis, kes on kohviku juhataja. Nimelt meil on keskuses oma kohvik, mis aitab keskusele tulu tuua ning annab meie klientidele energiat.  

HUUBi loomise juures olid ka kohalikud ettevõtjad ja minu mentorid Marten Palu ja Marie Rosalie Hanni, kes on ka HUUBi juhatuses. 

Mida saab noor HUUBis teha?

Me oleme loonud koha, kus sihtrühm ongi peamiselt vanemad noored. Huubis saavad noored teha kõike, mida nad ise teha tahavad. Kõik on hästi võrdsed ning noortel on üpriski vabad käed, mida nad teevad. Palju korraldame ka üritusi ning kirjutame ka projekte. 

Näiteks on meil rahulik koht, kus sõpradega rääkida, samas ka lauamängud, videomängukonsoolid jne. Samuti on meil olemas kohvik. 

Me oleme olnud lahti ainult kolm kuud ning noored on leidnud tee meieni. Inimesi käib palju, eriti ürituste ajal. Meil on juba tekkinud oma kogukond.  Meie eesmärgiks on pakkuda arenguvõimalusi ning tekitada aktiivsete noorte kogukond. 

Üritustest on meil seinast-seina üritusi. Näiteks korraldame seltskonnaüritusi nagu kontsert, filmiõhtud aga kas erinevaid kursuseid, näiteks produtseerimise kursus. Me teeme ka koolidele koostööd. Meie headeks koostööpartneriteks on Pärnu gümnaasiumid ning Pärnu Kolldedž. Näiteks on võimalik HUUBis viia läbi ettevõtluse tunde. HUUB aitab tuua kokku noori ja kohalikke ettevõtjaid. 

Kuidas te majanduslikult hakkama saate?

Stardirahad saime Euroopa Liidust, millest enamiku moodustasid ehituskulud. Praegu on kõige suuremaks toetajaks meie hea koostööpartner Pärnu linn, kellelt saame iga-aastast toetust, mis katab peamiselt püsikulud. Samas kirjutan ka ise suures mahus projekte, kust saame vahendeid, et ellu viia erinevaid üritusi.

Mis sa ise kõige rohkem selle raames õppinud oled?

Õppisin väga noorelt suurt projekti algusest lõpuni ellu viima. Alustades keskuse planeerimise ja töötajate palkamisega kuni ehitamiseni välja. Näiteks päris alguses sai kokkuhoiu mõttes ise tehtud osaliselt ruumide arhitekti plaanid.

Praegu suhtutakse minusse kui haridusasutuse juhti. Teen palju koostööd kohalike koolijuhtide ja noorteorganisatsioonide eestvedajatega. 

Ma arvan, et kõige väärtuslikumad on olnud need kogemused ja saadud tutvused. 

Õpin asju iga päev alustades projektide kirjutamisest ning lõpetades juhtimisega. HUUBi kogukonnas on üle saja noore, kellega koos õpin kommunikatsiooni, turundust ja kõike muud huvitavat.

HUUBi külalisena on võimalik leida uusi kontakte, luua enda võrgustik. Siin käivad nii erinevate huvitdega noored, et on võimalik erinevaid koostööprojekte teha. 

Kus sa näed HUUBi umbes viie aasta pärast?

Ma olen organisatsioonile seadnud ambitsioonikad eesmärgid, näiteks HUUBi laienemise teistesse linnadesse ja miks ma mitte, teistesse riikidesse. 

Põhilised eesmärgid praegu seisavad ikkagi Pärnu kogukonna ümber, tahame suurendada koostööd kohalike noortega ning välja töötada uusi õppeprogramme, mis looksid Pärnu lisaväärtust.  

Siiamaani on noorte tagasiside keskuse ruumidele ja tegevustele positiivne, tahame hoida seda ka edaspidi nii. 

Kuidas seada eesmärke?

Edu saladus on see, et sa pead tegema asju, mid sulle teha meeldib. Mina veetsin terve oma gümnaasiumi aja katsetades erinevaid asju, et leida mida ma tahaksin teha hommikust õhtuni ning mida ma tahaksin teha mitte tasu pärast vaid just sellepärast, et mulle see meeldib. Praegust tööd ma ei võta kui tööd vaid pigem kui hobi, sest mulle meeldib sellega tegeleda. Selleks, et leida head eesmärki tuleb leida enda jaoks see põhjus, miks sa seda teha tahad ning kuhu täpsemalt välja tahad jõuda. Kõige olulisem on, et sa oleksid õnnelik ning naudiksid seda, mida teed.  

Mis sa  arvad, kas noored on hukas või et kas võidab see, kellel on kõige rohkem infot?

Ma pole kunagi nii arvanud, et noored on hukas. Noored on hästi erinevad, osad on juba leidnud selle, milles nad tugevad on ja  mis neile meeldib. Osad on veel seda otsimas ja mingil hetkel nad selle leiavad. Olgu see viieteist aastasena või neljakümne aastasena. Kõigis on olemas omad talendid või peidetud  oskused. Noortega on hea töötada, sest nendes on seda usku, et nad suudavad midagi muuta ja midagi saavutada. Noored julgevad suurelt mõelda.  Ma  tahan noori julgustada uusi asju katsetama ja proovima. Ebaõnnestumist ei tohiks karta, sest nendest õpib kõige rohkem. Kui on noortel ideid, siis HUUB on alati neile avatud.

See artikkel on valminud Noorsootöö nädal 10 #looniseomaelu raames, mis toimub 23.-30.november 2020. Vaata rohkem noorsootoonadal.ee

Vaata ka kogemus- ja inspiratsioonilugusid meie Teeviit tulevikku Youtube kanalist.

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus