Edible: Meie eesmärk on inimeste suunamine keskkonnasäästlikkuse suunas

Kas sa teadsid, et on olemas söödavad ja biolagunevad ühekordsed toidutarvikud? Või kas teadsid, et need samad asjad on loodud Eesti noorte poolt? Teeviit tegi Edible loojatega väikese intervjuu, et uurida, kuidas nad selle ideeni jõudsid, miks nad valisid just sotsiaalse ettevõtluse ning kuidas nende arvates saaks vähendada iga inimese ökoloogilist jalajälge.


Palun tutvustage lühidalt ennast ja oma tiimi.

Edible valmistab söödavaid ja biolagunevaid ühekordseid toidutarvikuid pakkumaks alternatiivi plastmassist ühekordsetele toidutarvikutele. Meeskonda kuuluvad Brett-Peter Rästas (tegevjuht), Georg Kaasik (tootearendaja ja visionäär), Tristan Roosipuu (tootearendaja ja finantsjuht) ja Tuuli-Ly Tähtjärv (tootearendaja).

Teie iduettevõte Edible tegeleb söödavate ja biolagunevate ühekordsete toidutarvikute valmistamisega,  kuidas selle ideeni jõudsite?

Lisaks toidutarvikute, hetkel küll ainult lusikate, tootmisele oleme võtnud eesmärgiks inimeste suunamise keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkuse suunas. Idee võrsus sellest, kui eelmise aasta sügisel ilmus meedias uudis, et Prantsusmaal plaanitakse 2020. aastaks keelustada plastmassist toidutarvikud. Kujutasime ette stsenaariumit, kus peale kooli on trennini kolm tundi aega ning nende vahel tahaksid süüa. Otsustad minna toidupoodi ja ostad endale valmistoidu letist midagi. Toiduga koos ostad automaatselt ka plastmassist toidutarvikute komplekti. Aga kui letil ei oleks neid plastmasskahvleid? Millega siis süüa? Sealt hakkasime edasi mõtisklema ja lõpuks jõudsimegi söödavate toidutarvikuteni.

Miks peaksid ettevõtted valima sotsiaalse ettevõtluse suuna?

Selle vastuseks sobib ideaalselt president Kersti Kaljulaidi mõte oma eelmise aasta jõulukaardil: “Me oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane, kes saab midagi ette võtta.” Kui meie hetkel oma planeedi heaolu nimel midagi ette ei võta, on varsti juba liiga hilja. Meie tegevus aitab jätkusuutlikule eluviisile kaasa pakkudes alternatiivi plastmassile. Plastmassreostus on globaalne probleem, millele tuleb kiiremas korras suuremal määral tähelepanu pöörata. Kui midagi ette ei võeta, muutub lähitulevikus maailmamere seisukord kriitiliseks, kui see pole seda juba praegu.

Kuidas saaks teie arvates suunata inimesi rohkem mõtlema jätkusuutlikkusele ja muutma käitumist nii, et väheneks iga indiviidi ökoloogiline jalajälg?

Ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ei piisa ainult sellest, et me ei viska prügi maha – see peaks kõigi puhul olema iseenesestmõistetav käitumine. Juba üsna igapäevastest toimingutest, näiteks prügi sorteerimine ja taara kogumine, ei pruugi ka enam piisata. Leiame, et inimesed peavad muutma oma tarbimisharjumusi. Selle asemel, et osta poest plastmassist ühekordne kahvel, võiks igaühel olla kotis kaasas metallkahvel. Muutused saavad alguse väikestest asjadest. Tihti ongi kõik inimeses endas kinni – vajalikud teadmised on justkui olemas, kuid praktikas need ei väljendu. Osaledes talgupäeval arvab keskmine inimene, et aitab lahendada probleemi, kuid tegelikult on see lihtsalt tagajärgede pehmendamine. Probleem seisneb ikkagi meie tarbimiskultuuris, mille tõttu üldse on vaja korraldada ettevõtmisi nagu näiteks talgud.

Olite üks  „Eesti parima õpilasfirma 2018“ finalistidest ja jõudsite Ajujahil TOP 30 hulka-mida on nendel konkurssidel osalemine teile andnud, mida olete õppinud?

Tähtsaim ettevõtluskonkurssidel õpitu on, et alati tasub targemaid ja kogenumaid kuulata.


Sotsiaalse ettevõtluse kohta saad rohkem lugeda SIIT.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus