Ärevus või hirm võib tabada siis, kui seisame tundmatu olukorra ees: enne eksamit, tähtsat kohtumist või avalikku esinemist. Ärevus või hirm on loomulik tunne, mille eesmärgiks on aidata kehal kiiresti reageerida ohule.
Kui sind ründab koer või pääsed napilt auto eest, paiskab organism vereringesse adrenaliini, mis aitab ohuolukorras tegutseda. Ka tähtis kohtumine või esinemine võib kehas esile kutsuda sarnase reaktsiooni.
Kuidas võib ärevus väljenduda? Ärevusega käib tihti kaasas südame pekslemine, lämbumistunne ja raskus rinnus. Hingamine võib muutuda katkendlikuks, neelata on raske, võivad tekkida kõhukrambid, iiveldus ja kõhulahtisus. Ärev inimene võib liigselt muretsema hakata, alusetult ohtu ja pinget tajuda ning rahutust tunda.
Mis on koolihirm? Koolihirm on üks ärevushäire liike, millega käib kaasas masendus ja ülemäärane hirm kooliskäimisega seotud raskuste ees.
Kuidas leevendada või toime tulla ärevusega?
- Räägi sõbra või lähedasega. Isegi kui hirmud tunduvad väikesed, aitab rääkimine neid kergendada.
- Otsi oma elust plusse. Ärevust tundes võid arvata, et sa ei oska ja ei suuda midagi ega saa millegagi hakkama. Kas kõik ikka on nii lootusetu? Loe kindlasti lisaks: Kuidas mõtlemine tasakaalu viia?
- Vaata üle oma eluviis. Selleks, et end paremini tunda, vajad sa piisavalt und, liikumist ja mitmekesist, tervislikku toitu.
- Loo oma ellu korrapära. Pidevad muutused elurütmis võivad stressi suurendada, sa tunned end turvalisemalt ja julgemalt, kui planeerid oma tegevusi ette.
- Õpi lõõgastuma. Hinga sügavalt sisse, loe aeglaselt ühest kümneni – need on lihtsad harjutused, mis aitavad rahuneda ja ärevusest üle saada.
- Küsi abi. Kui ärevus kasvab nii suureks, et hakkab segama sinu igapäevast elu ja tekib häiriv stress, pöördu täiskasvanu poole, kes aitab sind nõuga. Sa võid ka ise psühholoogi või nõustaja poole pöörduda, kelle käest saad asjatundlikku abi. Loe lisaks: Kust endale abi leida?
Kuidas mõtlemine tasakaalu viia?
Kui koolis läheb halvasti, oled sõbraga tülli läinud või kodus on probleeme, siis on täiesti loomulik, et tunned end õnnetuna. Kui aga pikaks ajaks ainult negatiivsele keskenduda, siis hakkab see mõjutama enesetunnet ja otsuste langetamist – tegelikult kogu elu. Uute tehnikate või võtete abil saad õppida, kuidas positiivsete ja negatiivsete mõtete vahel tasakaalu hoida.
Kui on kriis, siis mõtle rahulikult:
- Kas olukord on tõesti nii halb, nagu see esmapilgul paistab?
- Mis on halvim ja parim, mis juhtuda võib?
- Mis kõige tõenäolisemalt juhtub?
- Kas olukorda saab vaadata ka teise nurga alt?
- Kas selles olukorras on ka midagi head?
- Kas see probleem on oluline ka viie aasta pärast?
- Mida ise teha saad, et probleem laheneks?
Artikli toimetas noorteinfoportaal Teeviit noorteinfo peaekspert Kaie Pranno.
