Annemari kogemuslugu: vabatahtlik töö annab positiivseid elamusi

Noorteinfoportaali‌ ‌Teeviit‌ ‌2020‌ veebruarikuu ‌teemaks‌ ‌on‌ osalus, alapealkirjaga “Iga noor loeb”, milles tutvustame teile erinevaid külgi osalusest ning koolidemokraatiast. Seetõttu oleme teinud loo aktiivse noore Annemari Kolleriga.

Räägi veidi endast

Minu nimi on Annemari Koller. Olen 19-aastane aktiivne noor. Lõpetasin 2019.aasta juunis gümnaaasiumi ning võtsin vaba aasta, et nautida natuke puhkust.

Räägi veidi enda organisatsioonist

Olen vabatahlik Eesti Noorteühenduste Liidus. Eesti Noorteühenduste Liit on katuseorganisatsioon , mis ühendab noortekogusid ja organisatsiooni kogu Eestis. Olen olnud selle organisatsiooni vabatahtlik juba 3 aastat. 

Milline oli sinu esimene kogemus vabatahtliku tööga? 

Ma arvan, et võin enda esimeseks vabatahtlikuks tööks pidada Eesti 4H-sse astumist. Kuna olin väiksena pisut arg ning tagasihoidlikum tüdruk, siis esimestel aastatel üritasin hoida pigem üritustes tagaplaanile. Sealsed inimesed olid nii aktiivsed ning toredada, kutsusid mind tihti appi erinevatele üritustele. Seega arvan, et nemad olid need, kes näitasid mulle, et mul on võimalik teha enda vaba ajaga midagi kasulikku nii endale kui ka teistele noortele. Alates 2014/2015 olen osalenud organisatsiooni siseste ürituste korraldamises (nii maakondlikutel kui ka üle riigilistes).  Samuti olen osalenud ka SCULTi üritustel (nt Super Cup 2018 korralduses). Gümnaasiumis õppides olin ka õpilasesinduse liige, 2 aastat ka juhtisin enda kooli õpilasesindust. Hetkel olen ka vabatahtlik Politsei- ja Piirivalveametis, nimelt olen abipolitseinik eelmisest aastast.

Kust tuli üldse selline idee?

Idee vabatahtlikuks olemisest sündis sellest, et tundsin, et pean enda vaba aja kuidagi ära sisustama. Ma pole käinud üheski trennis. Kuna elan linnast pisut eemal, siis tundsin, et tahaksin teha midagi sellist, millega ei peaks tegelema igapäevaselt. Vabatahtlik töö meeldib mulle, sest saan ise otsustada mida, kuna ning kuidas teha.

 

Kaua oled sa sellega tegelenud ja miks?

Vabatahtliku tööga olengi tegelenud umbes 5 või 6 aastat. Oeh… Minu käest küsitakse pidevalt, et miks ma teen vabatahtlikku tööd ning ei otsi midagi, mille eest oleks võimalik ka tasu saada. Ma ei ole osanud sellele kunagi vastata. Leian, et alati ei pea saama materiaalset tasu. Minu jaoks on vabatahtlikuna saadud kogemused, tutvused ning emotsioonid tohutult palju olulisemad kui raha.

Mida sa oled õppinud sellest kõigest? 

Ma olen arenenud meeletult enda vabatahtliku aastatega. Kui umbes 12-13 aastasena olin ma pigem endasse hoidev ning arg plikatirts, siis nüüd ei ole sellest Annemarist enam midagi alles. Minu jaoks ei ole probleemiks uute inimestega suhtlemine, esineda inimeste ees. Ja mis kõige tähtsam.. Ma julgen enda arvamuse valjuhäälselt välja öelda ning ei lase enda arvamusel tekkida pelgalt teiste sõnade põhjal. Olen muutunud enesekindlamaks, avatumaks ning kindlasti ka rõõmsameelsemaks inimeseks.

Mida on andnud sulle vabatahtlik töö? 

Vabatahtlik töö on mulle andnus tohutult palju kontakte. Ma  tean, kellele helistada enda probleemidega. Tean , kes on mulle 24/7 olemas. Samuti on vabatahtlik töö andnud mulle oskuse töötada meeskonnaga. Võin öelda, et oskan hinnata rohkem inimesi enda kõrval ning ei suru enda arvamust peale, vaid kuulan ka teisi.

Milline on sinu kõige meeldejäävaim hetk seoses aktiivne olemisega?

Ma arvan, et minu kõige meeldejäävam hetk/üritus on Super Cup 2018. Sain osaleda vabatahtlikuna selle ürituse korralduses ning see emotsioon, millega sealt ürituselt tagasi tulin, on kirjeldamatu. On meeletult tore näha niipalju inimesi töötamas ühise suure eesmärgi nimel. Samuti oli huvitav vaadata kõiki fänne, kes olid tulnud mängu vaatama.

Mis inspireerib sind seda tegema? Mis motiveerib sind seda tegema?

Vabatahtlikku tööd motiveerib mind tegema see, et tunnen, et minu tehtud töö on kellelegi kasulik. Tihti tullakse ning öeldakse mulle, et nad on õnnelikud, kui näevad, et inimene tegeleb sellega, mis teda huvitab. Olen isegi suutnud paarile inimesele süstida sisse seda vabatahtlikku töö pisikut nii, et nad on öelnud mulle ma avardasin nende silmaringi ning nad otsivad kindlasti ka endale meelepärase töö, millega enda vabaaega sisustada.

Milline on olnud sinu suurim väljakutse?

Minu suurimaks väljakutseks on olnud iseendaga rahu tekitamine. Olen inimene, kes nõuab endale meeletult palju ning kui midagi peaks minema nii, nagu minul polnud planeeritud, siis süüdistan veel pikalt iseennast. Seda juhtub isegi siis, kui see negatiivne emotsioon ei olnud tekitatud mingist minu käitumisest või tegudest. Nüüdseks üritan halbadest kogemustest pigem leida üles need asjad, mida saaksin arendada või parandada ning ei süüdista iseennast nende tekkimises.

Miks peaksid noored seda tegema?

Ma arvan, et noored peaksid tegelema vabatahtliku tööga juba ainuüksi sellepärast, et leida enda kõrvale uusi tutvusi. Ma võin 1000% kindlusega öelda, et inimesed, kellega mina olen teinud koos vabatahtlikku tööd, on siiani minu sõprusringkonnas. Tuleb olla ise ka kindlasti aktiivne ning jutukas. Samuti annab vabatahtlik töö ka tohutult palju positiivseid emotsiooni ( nt hästi korraldatud üritused jne).

Küsis Teeviit vabatahtlik sisuloome tiimijuht Maris Praats.

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus