Anete Loreeni kogemuslugu: sul on kõik võimalused oma unistuste täideviimiseks


Täna toome Teieni loo Anete Loreen Saarega, kes on aktiivne noor. Anete Loreen  jagab enda mõtteid vabatahtlikust töös ning enesearengust.

Teeme kõigepealt ühe väikese ajarännaku. 5 aastat tagasi oli Anete üks üsnagi keskpärane kooliõpilane. Tegeles kergejõustikuga ning osales ka õpilasesinduse töös. Igapäevarutiiniks oli kool, trenn, kodutööd ning tundidepikkune niisama kodus passimine. Tuleme nüüd tagasi olevikku. Millega ma nüüd tegelen? Igapäevaselt käin Karksi-Nuia August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis. Võrreldes viie aasta taguse ajaga ei ole ka trenn mu elust veel kadunud- tegelen võrkpalli ja taipoksiga. Võib öelda, et üsnagi domineerival kohal on minu jaoks ka vabatahtlik töö ning pidev eneseareng. Möödunud õppeaastal olin ma õpilasesinduse president, hetkel kuulun õpilasesinduse ning noorteühenduse Noor Eesti 200 juhatusse ning osalen aktiivselt mitmes noorteprogrammis. Näiteks osalesin Changemakers Academy 2020 hooajal ning läbi Seiklejate Vennaskonna on olnud võimalus käia 2x välismaal noorteprojektil.

Oma esimes vabatahtliku töö kogemuse sain ma sellisest organisatsioonist nagu Eesti Õpilasesinduste Liit. Olin küll enne seda juba aastaid kooli õpilasesinduses olnud, aga sealsed teod jäid minu jaoks väheseks. Ma tahtsin enamat. Ma mäletan veel hästi seda aega kui mul avanes võimalus osaleda õpilasliidu XVI üldkoosolekul ning endalegi üllatuseks avastasin end aastake hiljem õpilasliidu XVIII üldkoosoleku korraldusmeeskonnast. Sealt hakkaski mu lumepall veerema.

Päris sageli küsitakse minult, et mis mind elus motiveerib. Vastus on lühike ja konkreetne. Inimesed minu ümber. Õpilasliitu tulles avastasin ennast peagi olukorrast, kus mind ümbritsesid rõõmsad ning motiveeritud inimesed. Ka mina tahtsin olla osa sellest ning olla ümbritsetud selliste rõõmsate ja motiveeritud inimestega. Nii ma otsustasin 2018 aasta sügisel kandideerida õpilasliidu aktivistiks ning vastu mind ka võeti. Õpilasliidu aktivistina avanes mul võimalus tutvuda veelgi rohkemate inimestega ning just need inimesed mu ümber motiveerisid mind kõige enam. Aga ikka ma tundsin, et ma ei tee veel piisavalt ning ma saaksin oma energiat veel kuhugi suunata ning millegisse panustada. See on täpselt nagu annaks väikesele lapsele kommi kätte. Üks on hea, aga tahaks aina veel ja veel. Niimoodi tasapisi kujuneski mu elu motoks võtta vastu kõik väljakutsed, arendada ennast oma parimates aastates nii palju kui võimalik, anda endast maksimum ning võtta noorusest ja selle pakutavatest võimalustest viimast.

Tänapäeval on noortel nii palju võimalusi enda arendamiseks. Alustades kasvõi raamatute lugemisest lõpetades vabatahtliku töö või oma ettevõtte loomiseni välja. Mida ma soovitaksin kõigile noortele, oleks leida see oma kutsumus millega tegeleda ning millesse oma aega panustada. Olgu selleks ükskõik mis tegevus puutööst vabakutselise turundajani välja. See on justkui rännak iseendasse, erinevate asjade proovimisega te õpite ennast palju paremini tundma. Sageli ütlevad ka noored, et neil ei ole aega, võimalusi, teadmisi või motivatsiooni iseendasse panustamiseks. Noored seavad sageli oma teele ette kujuteldavad barjäärid, mis nende tegevusi takistavad.  Tänapäeval on kõik võimalused oma unistuste täideviimiseks käegakatsutavas kauguses. Tasub lihtsalt see esimene samm teha ning asuda tegutsema. Kogu tulevik on noore enda kätes.

Küsis Teeviit vabatahtlike sisuloome tiimijuht Maris Praats

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus