fbpx

Anete Loreeni kogemuslugu: mind inspireerivad inimesed minu ümber

Noorteinfoportaali Teeviit 2021 esimese kuu teemaks on teadlik eluviis. Seetõttu oleme teinud loo Anete Loreen Saarega, kes räägib Kasvutsooni projektist.

Olen Anete Loreen ning hetkeseisuga abiturient August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis. Igapäevaselt tegelen spordiga, olen vabatahtlik mitmetes organisatsioonides ning olen tegev ka noortevaldkonnas. Koos Mathias Randrüüdi ja Johannes Liloveriga oleme algatanud projekti Kasvutsoon, mille esimene kampaania #julgeunistaja on nüüdseks juba seljataga.

Mis asi on Kasvutsoon ning kuidas jõudsid selleni?
Lihtsalt öeldes on Kasvutsoon kommuun inimesi, kes on avatud isiklikule arengule ning erinevatele seiklustele. Meie usume, et inimeste areng ning kasvutsoon algab sealt, kus lõpeb meie mugavustsoon. Kasvutsooni kui projekti idee tuli meil Mathiasega juba tükk aega tagasi- ühel suveõhtusel vestlusel messengeris kui ma õigesti mäletan. Tollel ajal oli see rohkem reisisuunitlusega, kuid sealt aga arenes idee aina edasi ja edasi kui peatselt kutsusime kampa ka Johannese ning siis ei läinud enam palju aega, kui Kasvutsoon oli sellisel kujul laia maailma ees avalik (@kasvutsoon).

Miks on vaja sellist programmi?
Mina näen enda ümber tohutul hulgal noori, kelles on niivõrd palju potentsiaali, et olla enamat ning luua miskit enneolematut. Küll aga paljud ei märka seda potentsiaali endas või siis jäävad saavutused mingitel põhjustel saavutamata. Põhjuseks võib olla aja, ressursi, toetava seltskonna puudus või lihtlabane hirm. Kasvutsoonis on meie eesmärk need takistused noorte jaoks eemaldada.

Millest saad Sa inspiratsiooni?
Kindlasti inimestest minu ümber. Olen tohutult tänulik kõikidele inimhingedele, kellega on mingil ajahetkel eluteed ristunud ning kes on oma jälje minu arengule jätnud. Mina usun südamest, et inimesed, kes meid ümbritsevad, on üheks suureks motivatsiooni- ja inspiratsiooniallikaks. Seda on nad vähemalt olnud minu jaoks!

Millised on olnud Sinu suurimad katsumused?
„Ei“ ütlemine. Inimesena on mul olnud pidev soov alati teisi aidata või siis olla osa millestki uuest ja põnevast. Mingitel ajaperioodidel on neid pakkumisi tulnud aga liiga palju ning kõikide pakkumiste vastuvõtmisega kaasneb paratamatult ületöötamine ning isikliku vabaaja puudus. Olen unustanud iseenda prioriteedid ning suunanud oma energiat liialt väljapoole.

Kuidas Sa oled neid ületanud?
Ühel hetkel saingi aru, et tuleb lihtsalt osata „ei“ öelda. Küsisin endalt, mida ma päriselt teha tahan ning millised minu tegevused annavad mulle kui inimesele reaalset väärtust.

Millised on Sinu harjumused ning mida tahaksid enda juures muuta ja miks?
Viimasel ajal olen endas juurutanud hommikul vara ärkamist. Lisaks on minu lahutamatuks igapäevaseks osaks lugemine, trenn ning töö noortevaldkonnas. Ma tahaksin oma hommikud veelgi produktiivsemaks muuta! Hommik on see aeg, millal me häälestame end eelseisvaks päevaks ning produktiivsemate hommikutega on kogu päeva häälestatus palju rohkem soovitud tulemust soosiv.

Kui palju Sa enda plaane planeerid?
Minu jaoks on tähtis, et pikemas perspektiivis on plaan ning visioon olemas, aga argielus peab säilima spontaansus. Ehk siis – oma pikemaajalised plaanid ning sihid meeldib mulle alati paika panna. Näiteks kus ma oma eluga olen või mida olen saavutanud kuu aja pärast, poole aasta pärast, aasta pärast, viie aasta pärast. Igapäevaelus meeldib mulle spontaansus. Kui ikka hommikul on selline tunne, et täna tahaks rappa minna, siis tuleb ikka päeva jooksul vaba auk leida ja rabas ära käia.

Millega Sa motiveerid ennast tegutsema?
Nii irooniline kui see ka ei oleks, aga me elame ju vaid ühe korra. Maailmas on ringi liikumas niivõrd palju toredaid võimalusi ning tundub veidi totter neist mitte kinni haarata. Mind motiveerib pea igas eluvaldkonnas tahe olla täna 1% parem kui eile ning homme 2% parem kui eile. Seda nii spordis, koolis kui ka enesearengus.

Anna palun 5 nippi noorele eesmärkide seadmiseks.
Eesmärkide seadmisel peavad olema soovid lahti mõtestatud võimalikult spetsiifiliselt. Mida täpsemalt Sa oma lahti mõtestatud eesmärgist aru saad, seda lihtsam on selle suunas ka töötada. Oma suure eesmärgi saavutamiseks on ülimalt oluline seada omale ka väikeseid vahe-eesmärke. Näiteks kui minu eesmärgiks on asuda tööle juristina, siis minu vahe-eesmärkideks on gümnaasiumi lõpetamine, ülikooli sobivale erialale sisseastumine, ülikooli lõpetamine jne. Taaskord, mida spetsiifilisemalt on ka vahe-eesmärgid sõnastatud, seda kergem on nendeni jõuda. Kui eesmärgid on paigas, tuleb panna paika plaan, kuidas nendeni jõuda ehk mida ma peaksin tegema, et oma eesmärgid saavutada? Kirja panna kõik võimalikud punktid. Selles kohas tasuks alati mõelda ka võimalikele takistustele. Näiteks millised potentsiaalsed takistused võivad Su teele sattuda? Kuidas need takistused mängleva kergusega ületada? Kui oled varasemalt juba valmis eelseisvateks takistusteks, siis nende ületamine teekonnal eesmärkideni saab olema kordades lihtsam kui mitte ettevalmistumise korral. Kui kogu protsess on ka paberil kirjas, kuidas oma eesmärgid saavutada, siis TEGUTSE! Astu esimene samm! Esialgu võib olla raske rongi vedama saada, aga pingutused on seda väärt. On lihtsalt vaja tegutseda!
@kasvutsoon
Küsis Maris Praats. Artiklit toimetas sisuloome tiimi liige Mariliis Lulla

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus