24. jaanuari õhtul toimunud noortevaldkonna tunnustussündmusel “Noorte Heaks Tänu” toodi esile läinud aasta noortevaldkonna tegusid ja tegijaid üle Eesti. Aasta noorsootöötaja tiitli pälvis Reelika Ender.
Reelika Ender juhib Haapsalu Noorte Huvikeskust, koordineerides lisaks noorsootöötajatele ka huviringide juhendajate tööd. Tema panus noorte ja noorsootöötajate vaimse tervise toetamisse ja võrgustikutöö arendamisse on olnud märkimisväärne. 2021. aastal juhtis ta veebipõhist vaimse tervise programmi, mida saavad noored siiani koolis koos õpetajatega kasutada. Reelika algatusel jõudis Haapsalu linna ja Haapsalu Noorte Huvikeskusesse Taastava Õiguse programm.
Palju õnne, Reelika! Kas võit oli üllatus?
Võit oli üllatus. Juba nominentide seast ennast leida oli ootamatu. On väga palju inimesi noortevaldkonnas, kes teevad märkimisväärselt head tööd. Neist väga paljudelt olen mina õppinud ja nende kogemusi olen saanud kasutada oma töös.
Räägi meile endast, millega sa tegeled, mis sulle vabal ajal teha meeldib?
Olen abikaasa ja kolme tütre ema. Suurem osa tähelepanust vabal ajal kuulub mu perele ja kodule. Koolipäevadel ning pimedatel talveõhtutel kulub aeg päevamuljete jagamisele, õppimisele, motiveerimisele, koosolemisele, nädalavahetustel jalutuskäikudele. Meil on pereliikmeteks veel kaks koera ja kaks kassi, kes samuti meie ühist aega sisustavad.
Pean oluliseks ka aega iseendale. Ehk päris enda aega olla üksinda nt raamatute seltsis või kuulata põnevate persoonide podcaste, nende elulisi vaateid ja arusaamu. Samuti on oluline sõpradega veedetud aeg ja tervisespordi harrastamine erineval moel. Varakevadel alustan jalgratta sõitudega, mis on minu üks meelistegevusi. Suvel meeldib mulle väga ujumine, talvel jooga. Ei puudu mu elust ka loominguline eneseväljendus – mulle väga meeldib meisterdamine, õmblemine, luuletuste kirjutamine. Kord aastas leian ennast paastulaagrist, mida ei asenda ükski puhkusereis kaugemale kodumaalt.
Pean oluliseks ka iseenda toetamist läbi erinevate tegevuste/ kogemusnõustamiste, mis toetavad minu emotsionaalse tasakaalu leidmist ja enesearengut. Läbi selle ma tajun ennast, suhestun ümbritseva maailmaga ja oskan näha ühe või teise käitumismustri või olukorra taha.
Viimased kolm aastat olen olnud Sotsiaalkindlustusametis taastava õiguse vabatahtlik konfliktivahendaja. Üheltpoolt on selle oskuse erineval viisil rakendamine minu töö, kuid olles vabatahtlik, panustan konfliktivahendamisse vahel ka õhtuti või nädalavahetustel.
Minu vaimu aitab värskena hoida kuulumine Haapsalu Teatristuudio harrastajate ridadesse. Olen teatritegevuses osalenud neli aastat ja see on õpetanud mulle enesetundmist ja andnud suhtlemisele palju juurde.
Mida see tunnustus sulle annab?
Tunnustus annab mulle teadmise, et olen olnud õigel teel. Noorsootöö on valdkond, mis hõlmab erinevaid huvigruppe. Juba ainuüksi Haapsalu Noorte Huvikeskus haarab kahte põhitegevust: huviharidus ja noorsootöö, kokku 25 inimest. Seega on see tunnustus ka neile ja paljudele teistele Haapsalus noortevaldkonnas tegutsevatele inimestele, kellega ühel või teisel moel oleme koostööd teinud ja valdkonda edasi arendanud.
Mis teeb sinu arvates ühest noorsootöötajast aasta noorsootöötaja?
Noorsootöös on hästi oluline eneseareng, panus oma töösse ning suhe oma valdkonnaga.
Noorsootöötajatel on väga mitmekülgsed võimalused, ülesanded ja rollid. Olgu see siis panus töösse otsekontaktis noortega, noorsootöötajate juhendamine, juhiroll või valdkonna arendamine laiemalt.
Olles ise iga-aastaselt esitanud Haapsalu linna ja Lääne Maakonna tunnustussündmusele noortevaldkonna kandidaate, näen ja toon välja esitatavas noorsootöötajas tema soovi olla uuendusmeelne, kohanemisvõimeline, kaasav, empaatiline ja väga hea reflekteerija. Tema silm särab ja ta armastab oma tööd. Lisaks usk endasse, teiste märkamine, kõiki arvestav ja heatahtlikkus on need, mis loovad pinnase heaks koostööks. Samuti olles aastate jooksul olnud erinevate konkursside žüriiliige, on ühe, nö parima välja valimine väga keeruline ülesanne. Nad kõik on juba parimad.
Sa oled noorsootöös olnud päris pikka aega. Mis on muutunud, mis on jäänud samaks?
Baasvajadused – soov olla märgatud, kuulatud, vajadus kuuluda, olla tunnustatud, eneseteostus jne on need, mis on olnud läbi aegade samad ja jäävad samaks. Samuti väärtused – suhtumine tervesse ühiskonda, eesmärkidesse ja saavutustesse. Meid ümbritsev keskkond ja olukorrad on pidevas muutumises, siis oleme meie inimestena samad, noored on samad.
Ühiskond on palju edasi liikunud, et parimal viisil noorte vajadusi täita. Tugivõrgustik koolides, programmid, projektid, koostöögrupid, huviharidus, noortekeskused. Omavalitsused toetavad väga palju selles ning laiem võrgustik läheneb vajaduspõhiselt ja noorest lähtuvalt.
Mäletan eredalt tööle kandideerimisel, kui minuga vestlust viis läbi neli inimest, kostus küsimus: “Mida sa plaanid teha kaubamajas hängivate noortega?”. Mille järel ütles teine: “Ära esita nii raskeid küsimusi.”. See on tõesti kõige raskem küsimus alustavale noorsootöötajale!
Mis puutub ühel või teisel ajahetkel noortega seotud mure- või kitsaskohtadesse, siis on need kõige paremad peegeldused meile, täiskasvanutele. Milline osa vajab tähelepanu, endasse vaatamist või oskust väljakutsetega toime tulla. See on meie kui täiskasvanute vastutus ja võimalus panustada noorte heaolusse. Siin saabki tulla appi noorsootöö ja noortekeskused lisaväärtuse kandjana, pakkudes professionaalset tuge.
Mis omadused peavad olema inimesel, kes sellist tööd teeb nagu sina?
Astun selle küsimusega ajas väga palju tagasi. Minu tööleping noorsootöös algas 18 aastat tagasi. Just, tööleping, sest noorsootöö oli tuttav mulle juba enne seda. Olen seitse aastat õppinud sotsiaalvaldkonna erinevaid tahke Lääne-Virumaa Kutsekõrgkoolis. Sealjuures kaasati mind õppejõudude poolt noorsootöösse, mille käigus esinesime tihti lastele ja viisime läbi erinevaid tegevusi. Oma praktikabaasideks valisin mitmel korral lastekodud, kus siis samuti tuli palju olla noorsootöötaja rollis – luua usalduslik suhe, suhelda erinevatel teemadel, mõtestada lahti nende jaoks olulisi teemasid, lohutada, lahendada esilekerkivaid olukordi jne.
Samuti olen olnud praktikal hooldekodudes, kus minu tähelepanu on kuulunud eakatele ning kerge ja raske puudega inimestele. Olen näinud rasketes oludes inimesi ja kurbi hetki. Veel enne kooli lõppu ei olnud ma sada protsenti kindel, et valin noorsootöö. Mulle meeldib erinevas vanuses inimestega töö, olla kontaktis nendega, leida lahendusi, suhelda. Ja minu õnneks oli just sel hetkel pakkumisel kaks töökohta – sotsiaaltöötaja Taebla Vallavalitsuses ja noorsootöötaja Haapsalu Lastekeskuses (praegune noorte huvikeskus). Esitasin oma kandideerimissoovi mõlemasse korraga ja osutusin valituks noorsootöötaja ametikohale. Minu roll oli noorsootöö koordineerimine Haapsalu linnas, millele lisandus kolm aastat hiljem töö noortekeskuses otsekontaktis noortega ning sellest veel kaks aastat edasi pakuti direktori ametikohta.
Tahan öelda, et ma suhestun paljuga. Ma olen avatud ja valmis õppima, teistelt ja kindlasti noortelt endilt. Ühelt poolt olen justkui kujunenud noorsootöötajaks, teisalt on see olnud minu lugu – olen olnud kasvamises ja arenemises ja olen see, kes ma täna olen. Olen saanud ennast väljendada läbi tegevuste ja teostada loomingulisi ideid. Hästi oluliseks osaks on kindlasti ka paindlikkus ja laiemalt tegutsemine, kui seda amet või roll nõuab.
Mida sa pead oma suurimaks saavutuseks sel alal? Ja kas oled millegagi alt ka läinud?
Me ei saa täna olla rohkemat, kui me oleme. Küll, aga saame olla avatud, õpihimulised, analüüsijad, vaatlejad, et anda sellega panus veel paremasse homsesse.
Kui meie soovid, tegevused ning vaated on alati hetkeolukorda ja inimesi arvestavad, panus, taotlus ja häälestus heast soovist tulenev, ei saa ükski otsus olla vale. See on selle hetke parim. Kindlasti on olnud aegu ja hetki, kus asjad ei ole sujunud, miski on olnud takistuseks.
Sealjuures on eneseanalüüs protsess, mis võiks toimuda iga päev. Suhtlemine, tagasisidestamine, suhestumine uute olukordadega.
Meid ümbritsev on peegliks meile endile ja meie ise ümbritsevale. Kui ümbritsevad inimesed on motiveeritud, toetavad ja lahendustele orienteeritud ning ettevõtmised lõppevad positiivse tulemusega, siis see kõik kokku ongi väga ilus tagasiside. Seda näha ja tajuda on meile kõigile väga oluline.
3 soovitust algajale noorsootöötajale.
Mõtesta, millele sa täna toetud – milline on eelnev kogemus ja õpingute teekond. Kindlasti oska ja julge abi küsida, arenda ennast nii isiklikus plaanis kui valdkonnaalaselt. Täienda ennast igal võimalusel ja õpi ka noortelt.
Väga palju aitab tutvumine valdkonnaga laiemalt. Samuti on abiks noortevaldkonna katusorganisatsioonid, kes on hästi toetavad. Eesti Noortekeskuste Ühendus on heaks sillaks noortekeskuste vahel ning Eesti Noorsootöötajate Kogu mentorite pangast leiab kogenud noorsootöötaja, kes aitab nii tööalaste kui ka isiklike eesmärkide saavutamisel.
Teised kategooriad ja tunnustatud:
Pikaajaline panus noorsootöösse: Annely Reile
Aasta tegija huvihariduses või -tegevuses: Rita Proos ja Pärnu Kunstide Kool
Aasta noortekeskus: Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus
Aasta huvihariduse või -tegevuse pakkuja: Stuudio dotE Tantsukool
Aasta noorteühendus, osaluskogu või õpilasesindus: Bioteaduste Üliõpilaste Selts
Aasta noortemalev või -laager: Viljandi linna noorte töömalev
Aasta noortesõbralik kohalik omavalitsus: Tartu linn
Aasta noortevaldkonna sõber: Rakett 69 Teadusstuudiod
Aasta noore tegu: Tartu Forseliuse kooli “Maailmamuutjaid”
Aasta noortesõbralik või nutikas tegu: Eesti Noorteühenduste Liit ja OÜ Stories For Impact
Toimunud noortevaldkonna tunnustussündmus oli järjekorras kuueteistkümnes. Sündmusega seisavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet selle eest, et kõiki Eesti noortevaldkonda ja noorte heaks panustajaid märgataks.
Kõikide tunnustatute kohta saab lisaks lugeda siin.
Tunnustussündmust saab järele vaadata siin.
