fbpx

5 küsimust YFUkale: õppimise nipid

Seekordne artikkel on valminud koostöös YFU-ga. Enda lugu vahetusõpilaseks olemisest räägib Emiliano Pasos, kes käis vahetusaastal Eestis. 

Minu nimi on Emiliano Pasos. Ma olen Mehhikost ja 19-aastane. Õppeaastal 2017/2018 olin ma Eestis YFU-ga vahetusõpilane. Minu vahetuspere elab 10 km Tallinnast, Jarvekülas. Koos minuga oli meid peres 8: minu vahetusvanemad ja nende 5 last, kellest 3 elas eraldi ja üks oli samal ajal ka ise Ameerikas YFU-ga vahetusaastal.

Mis sind üllatas Eesti koolide puhul?

Ma käisin Jüri Gumnaasiumis, kus ma õppisin palju juurde, sain uusi sõpru ja tohutult uusi kogemusi. Kuid kõik vahetusõpilased kogevad ka kultuurišokke, nii ka mina. Jüri Gümnaasium erines väga minu koolist Mehhikos. Pisikese Eesti kohta oli mu kool ikka väga suur: kolme hoonega ja 1.-12. klassini. Mehhikos oli meil vana kahekorruseline pisikese aia ja basseiniga kool, kuhu mahtus vaid 60 õpilast. Mind üllatas ka see, kui palju huviringe Eesti koolides õpilaste jaoks on: nt kokandus, jalgpall, jõusaal, rahvatants, korvpall, ujumine jpm. Lisaks on kogu kool väga moderne ja puhas.

Mis on kõige suurem erinevus Eestis ja Mehhiko koolisüsteemi vahel?

Eesti akadeemiline ülesehitus on hoopis teine kui Mehhikos- meil on õpetajad väga karmid, seistes tihtipeale õpilaste seljataga, jälgides igat liigutust klassiruumis. Meie õpetajad on ka vanematega pidevas kontaktis, aga Eestis on õpilased iseseisvamad ja vastutavad ise oma hinnete ja tulemuste eest, mis on minu meelest imeline.

Kas oled kultuuriliste erinevuste pärast pidanud piindlikust tundma?

Vahetusõpilasena ei pidanud ma alati tunnis samu asju kaasa tegema, sest alguses ei osanud ma eesti keelt. Ka ei hinnatud mind sama rangelt, et mul oleks võimalus rohkem keeleõppele keskenduda. Õpetajad said väga hästi aru, et mul läheb mitu kuud, enne kui ma suudan eesti keeles kaasa mõelda ja nad andsid mulle eraldi ülesanded. Mõnikord ma tegin presentatsioone Mehhikost või hispaania keelest, et ka klassikaaslased õpiksid kultuuri ja kahe riigi erinevustest. Mul polnud kunagi ebamugav oma kodumaad ja kultuuri tutvustada või eestlaste ja mehhiklaste erinevustest rääkida, sest me saime läbi selle lähedasemaks ja teineteise kultuuridest paremini aru.

Kuidas õppisid teises keeles?

Eesti keele õppimine oli samuti huvitav teekond- ma ei saa öelda, et see oleks olnud raske, kuid ma pidin selleks palju pingutama. Esialgu rääkisid kõik minuga inglise keeles, mis on tavapärane, et ma õpiksin oma klassikaaslaseid ja vahetuspere tundma, kuid umbes kaks kuud hiljem, märkas mu pere, et ma räägingi kogu aeg inglise keeles ja ei oska piisavalt eesti keelt, mistõttu nad lõpetasid inglise keele kasutamise ja läksid täielikult üle eesti keelele. Alguses oli see raske, aga ma õppisin iga päev tunnikese iseseisvalt ja kool lisas minu tunniplaani 4 lisatundi kolmanda klassi lastega, kes ei suutnud minuga võõrkeeltes suhelda. Ma avastasin alles veebruar-märts, et ma suudan eesti keeles vabalt suhelda ja see tundus suure saavutusena. Lisaks aitas see ka kogu selle imelise riigi olemust paremini mõista.

Milline suhe oli sul vahetusperega?

Nüüd, kaks aastat peale mu vahetusaastat, tõi elu mind Eestisse tagasi. Ma elan jälle oma vahetuspere juures ja olen õnnelik, et meil tekkis tugev side. On väga oluline oma vahetusriigiga kontakti hoida ja minu teekond Eestiga pole veel läbi. Ma tahan veel Eestit avastada, sest siin on palju põnevat, mida ma veel kogeda soovin.

Emiliano külastas eelmistel jõuludel oma Mehhiko perega Eesti vahetuspere, mida kajastas ka Reporter: https://tv.postimees.ee/6857606/reporter-eesti-perele-saabus-jouludeks-kulla-mehhiko-pere

See artikkel on valminud Noorsootöö nädal 10 #looniseomaelu raames, mis toimub 23.-30.november 2020. Vaata rohkem noorsootoonadal.ee 

Vaata ka kogemus- ja inspiratsioonilugusid meie Teeviit tulevikku Youtube kanalist.

 

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus